Nutritsionist kummutab Eestis levinud toitumismüüte

Toitumisnõustaja Julia Kozlov selgitab, miks paljud populaarsed väited tervisliku toitumise kohta ei vasta tegelikkusele. Spetsialist soovitab keskenduda toidulaua mitmekesisusele ja tasakaalule, mitte üksikute toiduainete demoniseerimisele.

Nutritsionist Julia Kozlov selgitab, et paljud sotsiaalmeedias levivad väited tervisliku toitumise kohta on eksitavad ja võivad tekitada tarbetut hirmu. Eestis tervise üle nõu pidavad inimesed peaksid suhtuma kriitiliselt internetis liikuvatesse dieedisoovitustesse, kuna sageli otsitakse neis vaid tähelepanu.

Üks suurimaid aruteluteemasid on kiudained, mis aitavad hoida täiskõhutunnet kauem. Kozlovi sõnul ei pea kartma vähese kiudainesisaldusega köögivilju nagu kurk või tomat, kuid nende kõrval on oluline tarbida ka kiudainerikkamaid valikuid, nagu vaarikad, porgandid, pirnid, õunad või kaunviljad.

Teraviljade osas kummutab spetsialist väite nende kasutuse kohta. Pudruhelbed ise ei ole kahjulikud, kuid nende toiteväärtus paraneb, kui lisada juurde valguallikas ja täiendavaid kiudaineid. Kiirkaerahelbed on küll rohkem töödeldud, kuid ka nende puhul aitab tasakaalustatud lisandite kasutamine toidukorda parandada.

Levinud hirm, et öine söömine põhjustab toidu roiskumist maos, ei vasta tõele. Seedesüsteem töötab ööpäevaringselt, kuid hiline õhtusöök võib siiski põhjustada hommikust turset ja raskustunnet.

Suhkru asendamine meega ei ole samuti tervislik imelahendus. Mee koostisest moodustavad suurema osa suhkrud ehk monosahhariidid ning vitamiinide hulk selles on liiga väike, et rääkida märkimisväärsest kasust tervisele. Valik suhkru ja mee vahel on toitumise kogupildis teisejärguline.

Kozlov soovitab toidukoguste ja koostise jälgimiseks kasutada niinimetatud Harvardi taldriku meetodit. See mudel jaotab toidukorra kolme ossa: pool taldrikust peaksid moodustama köögiviljad, puuviljad või marjad, veerand valguallikad nagu liha, kala või muna ja viimase veerandi täisteratooted.