Nutri-Score’i võimalik kasutuselevõtt muudab konkurentsi Eesti toiduturul

Hiljutised uuringud kinnitavad, et Nutri-Score'i märgistus toetab Eesti toitumissoovitusi ja võib aidata tasakaalustada kodumaiste toidutootjate konkurentsi importijatega. Märgistuse vabatahtlikku lubamist analüüsinud eksperdid rõhutavad, et süsteem annaks kohalikele tootjatele võrdsemad võimalused poelettidel.

Nutri-Score’i märgistuse toomine Eesti poelettidele võib lähiajal muutuda reaalsemaks, selgub kahest värskest uuringust. Viieastmeline skaala, mis hindab toodete toitainelist väärtust A-st E-ni, on pälvinud tähelepanu kui vahend, mis võiks parandada tarbijate teadlikkust ja ühtlustada toiduturu konkurentsitingimusi.

Laboriuuringute ja riskihindamise keskus (LABRIS) analüüsis 242 erinevat toiduainet, et kontrollida märgistussüsteemi sobivust kohalike toitumissoovitustega. Tulemused näitasid selget kooskõla: töötlemata puu- ja köögiviljad, kala ning linnuliha said valdavalt kõrgeimad hinded (A või B), samas kui maiustused, töödeldud lihatooted ja karastusjoogid jäid skaala madalamasse otsa.

«See annab alust pidada Nutri-Score'i Eesti tarbijale sobivaks täiendavaks abivahendiks,» märkis uuringu autor Mirel Mesila, viidates märgise suutlikkusele aidata inimestel teha tervislikumaid toiduvalikuid.

Konkurentsitingimused ja majanduslik mõju

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel uuris Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE märgistuse majanduslikku mõju. Praegune olukord on paljudele Eesti ettevõtjatele ebasoodne, kuna paljud importtooted on juba varustatud Nutri-Score’iga, samas kui Eesti tootjad ei saa seda märki oma koduturul vabatahtlikult kasutada.

Ekspertide sõnul kaasneb märgise kasutuselevõtuga ettevõtetele kulu, mis on seotud tooteandmete kontrollimise ja pakendite uuendamisega. Samas on neid kulusid võimalik optimeerida, kui pakendimuudatused planeeritakse tavapärase pakendidisaini uuendamise tsüklisse.

«Märgise lubamine annab Eesti tootjatele võrdsed võimalused importtoodetega, kuid see ei taga iseenesest müügiedu,» selgitas üks uuringu autoritest, Anneli Saaroja Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudist. «Tegelik majanduslik mõju sõltub sellest, kui oluliseks peavad tarbijad ja jaeketid Nutri-Score’i oma valikutes.»

Detailsemad andmed nii LABRISe kui ka Tartu Ülikooli uuringu tulemustest esitletakse 10. novembril Tallinnas ministeeriumite ühishoones toimuval seminaril.