Nutri-Score pakendimärgistus jõuab üha rohkem Eesti poelettidele

Mitmetes Euroopa riikides levinud Nutri-Score'i toidumärgistus ilmub üha sagedamini ka Eesti poodide lettidele. Süsteem kasutab viiest tähest ja värvidest koosnevat skaalat, et aidata tarbijatel teha tervislikumaid valikuid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõunik Hellika Kallaste selgitab, kuidas märgistus toimib.

Eesti poelettidel kohtab üha sagedamini värvilist viietähelist toidumärgistust Nutri-Score, mis on juba pikalt kasutusel paljudes Euroopa riikides. Märgistuse eesmärk on anda tarbijale kiire ülevaade toote toiteväärtusest ilma, et peaks pakendil olevaid numbreid ise lahti mõtestama.

Kuidas süsteem toimib?

Nutri-Score skaalal asuvad tähed A-st E-ni, kus A (roheline) tähistab kõige tervislikumat valikut ja E (punane) vähem tervislikku alternatiivi. Hindamisel arvestatakse nii positiivseid koostisosade omadusi, nagu kiudained, valgud ja köögiviljade sisaldus, kui ka negatiivseid tegureid, näiteks suhkru, soola ja küllastunud rasvade kogust.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna nõunik Hellika Kallaste rõhutab, et lõplikku hinnet ei määra mitte üks koostisaine, vaid toote kogu toitumisprofiil. See tähendab, et ühe koostisaine madalad näitajad ei tähenda automaatselt kehva lõpphinnet, kui teised näitajad on head.

Vabatahtlik, kuid leviv

Euroopa Liidus on Nutri-Score praegu vabatahtlik märgistus, mistõttu kasutavad seda ettevõtted omal äranägemisel. Prantsusmaalt, Belgiast, Saksamaalt ja teistest Euroopa riikidest pärit tooted kannavad märgistust tihti juba tehase poolt, mis seletab, miks kohtab seda Eestis just importkaupade puhul.

Tarbijate teadlikkus toidumärgistuste osas on viimastel aastatel kasvanud ning Nutri-Score'i laienemine Eesti turule on osa laiemast Euroopa toidupoliitika suundumusest, mille eesmärk on muuta tervislik söömine lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile.