Nurjunud sabotaažirünnak Leipzigi lennujaamas: seosed Vene luure ja kuritegelike rühmitustega

Uurimisandmed viitavad, et 2026. aasta augustis toimunud droonirünnak Leipzigi lennujaamas oli Vene sõjaväeluure GRU organiseeritud operatsioon. Rünnaku täideviijateks olid varem Poolas sarnaste kuritegudega seotud isikud.

4. augusti õhtul 2026 tabas Leipzigi lennujaama ootamatu vahejuhtum, kui lõhkeainet kandnud droon paiskus vastu seal parkinud An-124 "Ruslan" lennuki tiiba. Plahvatus jäi toimumata ja seade kukkus maapinnale, kust bussijuht selle mõni tund hiljem avastas. Saksa siseminister Alexander Dobrindt on teatanud, et politseiuurimise ja luureandmete põhjal lasub vastutus vahejuhtumi eest Venemaal.

Juurdlus on paljastanud seosed Vene sõjaväeluure GRU ning kriminaalse taustaga isikute vahel, keda kasutati operatsiooni elluviimisel. Operatsiooni võtmetegelaseks peetakse GRU polkovnikut Denis Smoljaninovit, kes on varemgi värvanud kurjategijaid välisoperatsioonideks. Sideohvitserina toimis relvakaupmees Andrei Ussatšov, kelle kontaktide kaudu kaasati lätlasest ärimees Oleg Levuškin, kellel oli tänu Läti kodakondsusele võimalus vabalt Euroopa Liidus liikuda.

Seosed varasemate rünnakutega

Uurijad tuvastasid drooni signaali võimendamiseks kasutatud seadmelt Valgevene kodaniku Andrei Karšakovi sõrmejäljed. Karšakovi nimi ei ole Euroopa õiguskaitseorganitele võõras: mees on seotud 2024. aasta juulis Poolas, Łódźi linnas asuvas Leroy Merlini hüpermarketis toime pandud süütamisega. Tollal hinnati kahjusid ligikaudu 45 tuhandele eurole.

Poola võimud tuvastasid toona turvakaamerate abil kaks kahtlusalust, kellest üks oli Karšakov ja teine Maksim Lapunov, kes kasutas erinevaid isikutunnistusi. Lennuandmed näitavad, et Lapunov viibis 2026. aasta juulis ja augustis Saksamaal, olles enne seda liikunud Peterburist Ankara ja Belgradi kaudu. Uurijate käsutuses olevate materjalide põhjal on tõenäoline, et lisaks neile oli operatsiooniga seotud teisigi isikuid, kes on varemgi Vene luure huviorbiiti sattunud.