Nõukogude Liidu suur kosmosevaletamine: koer Laika suri mõne tunniga

Aastakümneid uskus maailm, et koer Laika elas Maa orbiidil mitu päeva. 2002. aastal paljastati tõde: Laika suri vaid tunde pärast starti kapsli ülekuumenemise tõttu. Lugu näitab külma sõja aegse kosmosevõistluse propagandistlikku ja julma loomust.

Nõukogude Liit kirjutas 1957. aastal ajalugu, saates Maa orbiidile esimese elusolendi — koer Laika. Ametlik versioon kõlas heroiliselt: Laika elas kosmoses mitu päeva, olles elus tõend sellest, et elusolendid suudavad kosmoses hakkama saada. See narratiiv püsis muutumatuna aastakümneid ning Laikast sai nõukogude kosmoseprogrammi sümbol.

Tõde paljastus alles 2002. aastal

Kuid 2002. aastal, enam kui 40 aastat hiljem, tuli välja karm tõde. Vene teadlased tunnistasid rahvusvahelisel konverentsil, et Laika suri tegelikult vaid mõni tund pärast starti — mitte päevi hiljem, nagu väideti. Surma põhjuseks oli kapsli temperatuuriregulatsioonisüsteemi rike, mis viis kohutava ülekuumenemiseni. Kapsel polnud kunagi mõeldud tagasilendamiseks ning tegelik plaan nägi ette Laika surmamist enne hapnikuvaru lõppemist — kuid isegi see ei toimunud nii, nagu kavas oli.

See paljastus oli šokeeriv mitte üksnes loomakaitsjatele, vaid ka ajaloolastele. See näitas, et Nõukogude Liit oli teadlikult valetanud kogu maailmale üle nelja aastakümne. Külma sõja aegne kosmosevõistlus oli niivõrd intensiivne, et propagandistlike võitude saavutamiseks loobuti nii teaduslikust ausameelsusest kui ka elementaarsest inimlikust vastutustundest.

Kosmoseralli propagandistlik varjukülg

Laika lugu on üks silmatorkavamaid näiteid sellest, kuidas külma sõja ajal kasutati teadussaavutusi poliitilise mõju suurendamiseks. Nõukogude Liidule oli oluline näidata maailmale oma tehnoloogilist üleolekut, isegi kui see tähendas faktide moonutamist. Sputniku ja Laika saatmine orbiidile olid eelkõige propagandistlikud sammud, mille eesmärk oli näidata nõukogude süsteemi paremust läänemaailma ees.

Tänapäeval on Laika mälestust austatud mitmel pool maailmas. Moskvas avati talle monument, samuti on ta kujutatud mitmetes filmides, raamatutes ja kunstiteostes. Ometi jääb tema lugu hoiatavaks näiteks sellest, kuidas suurriikide konkurents võib inimlikke ja eetilisi väärtusi tagaplaanile tõrjuda.