Norra mälestab Oslos ja Utøya saarel 15 aasta taguse terrorirünnaku ohvreid

Norra tähistab 15. aastapäeva terrorirünnakutest, kus Anders Breivik tappis 77 inimest. Riigi pealinnas Oslos ja Utøya saarel toimuvad mälestustseremooniad, et meenutada hukkunuid ja rõhutada demokraatlike väärtuste hoidmise tähtsust.

Norras tähistatakse täna, 22. juulil 2026, 15 aasta möödumist terrorirünnakutest, mis nõudsid Oslos ja Utøya saarel kokku 77 inimese elu. Mälestusüritused toovad kokku nii ohvrite lähedased, poliitikud kui ka riigijuhid, et avaldada austust hukkunutele.

Pealinnas Oslos toimunud tseremoonial lugesid ametnikud ette kõigi hukkunute nimed. Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni juht Gaute Børstad Skjervø asetasid valitsuskvartalis asuvasse mälestuspaika pärjad. Kuningas Harald V ja kuninganna Sonja osalesid samaaegselt Oslo toomkirikus toimunud mälestusjumalateenistusel.

Väljakutse ühiskonnale

Peaminister Gahr Støre rõhutas oma sõnavõtus vajadust ausalt ja avatult rääkida 2011. aasta sündmustest, terroristi motiividest ning paremäärmusluse ohtlikest tagajärgedest. Tema sõnul peab ühiskond säilitama juhtunu kohta tõest teavet ja selgitama seda uutele põlvkondadele, eriti olukorras, kus levivad eksitavad vandenõuteooriad, mis väidavad, et rünnakud olid lavastatud.

Mälestusteenistusel kõneles ka rahvusvahelise arengu minister Åsmund Aukrust, kes oli 2011. aastal Utøya saarel viibinud noortelaagri osaline ja rünnaku üle elanud. Päeva teises pooles on kavas täiendav mälestustseremoonia Utøya saarel.

Tragöödia taust

22. juulil 2011 detoneeris paremäärmuslik terrorist Anders Breivik Oslo valitsuskvartalis autosse peidetud lõhkekeha, mis tappis kaheksa inimest. Pärast plahvatust suundus ründaja Utøya saarele, kus avas politseinikuna esinedes tule sealses noortelaagris viibinud inimeste pihta, tappes veel 69 inimest. Breivik põhjendas oma tegusid protestiga Norra multikultuurse poliitika ja ühiskonna islamiseerumise vastu.

Terrorist mõisteti 2012. aastal Norra seaduste järgi toonase maksimumkaristuseni ehk 21-aastase vabadusekaotusega. Karistust saab vajadusel pikendada, kui kurjategija kujutab endiselt ühiskonnale ohtu.