Nordeconi juht: taristuehituse buum Eestis kurnab ülejäänud sektorit

Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak nendib, et kuigi Eesti taristuehituses valitseb praegu aktiivne buum, on see tekitanud tõsiseid raskusi hoonete ehituses. Ressursside ja tööjõu koondumine suurprojektidele survestab ehitushindu ja tähtaegu.

Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak kirjeldab praegust Eesti ehitusturgu kui kontrastset olukorda, kus riiklikud taristuprojektid neelavad ressursse, samal ajal kui hoonete ehitus kiratseb. Tema sõnul on tekkinud olukord, kus suurte teeehituste ja Rail Balticu kiire tempo survestab kogu ehitussektori töövõtjaid ja toormaterjalide kättesaadavust.

Ressursid suunatud taristule

Eesti ehitusturg elab läbi aega, kus riiklikud tellimused on koondunud taristusse. Lisaks Pärnu maantee 45-kilomeetrise lõigu laiendustele ja Tartu maantee hangetele on käimas mastaapsed tööd Rail Balticu trassil, mis peab valmima 2030. aastaks. Samal ajal nõuavad suuri betooni- ja pinnasetöid ka riigikaitseobjektid, mis on tavapildist peidus, kuid hõivavad märkimisväärse osa ehitajate võimekusest.

Pohlaku hinnangul on see tekitanud sektoriülese puudujäägi. Kuna töövõtjad ja ressursid on ühised nii tee-ehituses kui ka hoonete püstitamisel, on viimaste ehitamine muutunud keeruliseks. Spetsialistide ja betoonitööde teostajate nappus surub hinnad üles ja tekitab täiendavat survet tähtaegadele. Olukorda raskendavad veelgi fikseeritud hinnaga lepingud, mida on volatiilsel turul, kus nafta ja bituumeni hinnad pidevalt kõiguvad, äärmiselt keeruline planeerida.

Erainvestorite ettevaatlikkus

Samal ajal kui riiklikud taristutööd hoogustuvad, on erainvestorite huvi uute hoonete rajamise vastu püsinud tagasihoidlikum.

Pohlak leiab, et riik peaks oma majanduspoliitikas olema paindlikum.