Nord Streami gaasijuhtmete plahvatused Bornholmi saare lähedal: uue raamatu üksikasjad

Juunis 2026 ilmunud ajakirjanik Bojan Pancevski raamat heidab uut valgust 2022. aasta septembris Läänemerel toimunud Nord Streami gaasijuhtmete sabotaažile. Teose kohaselt viis keerulise operatsiooni läbi väike Ukraina diversioonigrupp, kasutades tsiviilotstarbelisi sukeldujaid ja renditud jahti.

26. septembri öösel 2022. aastal toimus Läänemerel, Saksamaale kuuluva Bornholmi saare vahetus läheduses, rida plahvatusi, mis purustasid kolm neljast Nord Streami ja Nord Stream 2 gaasijuhtme harust. Ajakirjanik Bojan Pancevski kirjeldab oma 2026. aasta juunis avaldatud raamatus «The Nord Stream Conspiracy: The Inside Story of the Explosions That Shook the World» operatsiooni ettevalmistust ja täideviimist, tuginedes vestlustele asjaosaliste ja uurijatega.

Operatsiooni ettevalmistus ja maksumus

Pancevski andmetel töötas plaani välja Ukraina Ukraina erivägede üksus, kuhu kuulusid kogenud sõjalised operatiivtöötajad. Kuna tavapärased sõjaväeüksused ei ole harjunud töötama nii suurtel sügavustel, kaasati meeskonda tsiviilsektori süvaveesukeldujad. Kokku osales operatsioonis kolm Ukraina ohvitseri ja neli hoolikalt valitud sukeldujat, kes kasutasid tegevuseks Saksamaal renditud jahti.

Operatsiooni maksumuseks kujunes ligikaudu 250 000 dollarit. See summa oli erakordselt väike võrreldes gaasijuhtmete ehitusmaksumusega, mis ulatus miljarditesse. Grupi eesmärk oli vähendada Venemaa sõjamasina tulusid Euroopast ja lõhkuda geopoliitilised sidemed Moskva ja Berliini vahel. Pancevski sõnul plaaniti rünnata ka Türgi voogu, kuid see osa ettevõtmisest nurjus, kuna Rumeenia ranniku lähedal toimunud patrullid ja logistilised takistused tegid plaani teostamise võimatuks.

Poliitilised pinged ja vastutus

Operatsiooni korraldus tekitas märkimisväärseid hõõrdumisi rahvusvahelisel tasandil. Raamatus väidetakse, et Ukraina diversandid tegutsesid teatud määral varjatult. Pancevski märgib, et Volodõmõr Zelenskõi on korduvalt eitanud Ukraina osalust, kuid allikad viitavad, et toonasel väejuhatusel oli operatsioonist teadmisi.

Endine väejuht Valeri Zalužnõi oli väidetavalt operatsioonist teadlik ja teavitas sellest ka presidendi bürood, ehkki Zelenskõi ise on seda eitanud. Pancevski hinnangul aitas sündmus kaasa suhete jahenemisele Zalužnõi ja presidendi vahel, mis viis lõpuks kindrali ametist vabastamiseni. Saksamaa ametivõimud uurisid Ukraina võimalikku seotust, püüdes olukorda tasakaalustatult hinnata.