Noorte töötus Tallinnas ja Eestis nõuab senisest jõulisemat riiklikku sekkumist

Eesti noorte töötuse määr on tõusuteel, mistõttu vajab kutsehariduse maine ja tööturu ligipääsetavus süsteemset reformi. Diskussioon soopõhistest karjäärivalikutest näitab, et ühiskondlikud stereotüübid mõjutavad noorte erialavalikuid.

Eesti noorte töötuse määr on tõusuteel, mis tähistab viimaste aastate tipptaset. Lisaks töölt eemal olijatele on murettekitav nn NEET-noorte, ehk noorte, kes ei õpi ega tööta, kasvav hulk, kuhu kuulub ligikaudu iga kümnes 15-26-aastane. Need andmed peegeldavad laiemat probleemi tööjõuturul, kus esimene töökogemus muutub kättesaamatuks ka aktiivsetele otsijatele.

Stereotüübid hariduses

Hiljutine poleemika Tallinna tehnoloogiakolledži teemal tõi esile hariduses ja karjäärivalikutes juurdunud iganenud hoiakud. Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante põhjendas toona tehnoloogiaerialade vähest populaarsust tüdrukute seas nende vähese huviga konkreetsete õppekavade vastu. Selline lähenemine kohtas kiiret vastuseisu, kus kolledži esindajad nimetasid sellist mõtlemist ühiskondlikult kahjulikuks. Sooliste stereotüüpide taastootmine, kus tehnoloogilised ametid on mõeldud meestele ja teenindusvaldkonnad naistele, pärsib noorte arengut ja vähendab tööturu mitmekesisust.

OECD uuringute kohaselt mõjutavad soolised eelarvamused otseselt noorte erialavalikuid, luues kunstlikke tõkkeid. See mõjutab nii tüdrukuid, kes võiksid valida inseneeria, kui ka poisse, kes sooviksid suunduda tervishoiu- või haridusvaldkonda, kuid kardavad ühiskondlikku survet. Tehisintellekti ajastul, kus tööturg muutub kiiresti, on kriitilise tähtsusega oskused, mis võimaldavad kohaneda, mitte kivistunud arusaamad "meeste" ja "naiste" töödest.

Vajalikud sammud muutusteks

Süsteemne muutus eeldab kutsehariduse väärtuse tõstmist, et see ei oleks vaid tagavaravariant ülikooli mittesaanutele. Tööandjate kaasamine ja praktikakohtade arvu suurendamine on siinkohal hädavajalikud. Samuti on üheks võimalikuks lahenduseks noorte tööjõu maksukoormuse alandamine, mis vähendaks ettevõtjate riske esimese töökoha pakkumisel.

Haridussüsteem peab muutuma paindlikumaks, võimaldades näiteks lapsevanematele osakoormusega tasuta õpet, et pere loomine ei katkestaks haridusteed. Avalik sektor, olles riigi üks suurimaid tööandjaid, võiks käivitada pilootprogramme, mis keskenduvad spetsiaalselt esimese töökoha loomisele noortele.