Noorte tööpuudus ja tervishoiu vajadused Eestis

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits osutab, et Eesti peab siduma kõrge noorte tööpuuduse tervishoiusektori kasvava tööjõupuudusega. Õppekohtade suurendamine sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas aitaks lahendada mõlemat probleemi korraga.

Eestis valitseb paradoksaalne olukord, kus tuhanded noored on töötud, kuid tervishoiusüsteem vaevleb kroonilise tööjõupuuduse käes. Statistika on murettekitav: alla 25-aastaste töötuse määr Eestis ulatub 26,1 protsendini, mis on Euroopa üks kõrgemaid näitajaid. Samal ajal ei jätku haiglates ja hoolekandeasutustes piisavalt õdesid ning hooldajaid, kes patsiente abistaksid.

Haridus ja tööturg ei klapi

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits rõhutab, et need kaks probleemi ei ole eraldiseisvad, vaid üksteist võimendavad. Noored, kes pole pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist leidnud sobivat õppekohta või tööalast rakendust, moodustavad suure osa töötute statistikast. Ometi jäetakse kasutamata võimalus suunata need noored sektoritesse, kus nõudlus on stabiilne ja pikaajaline.

Süsteemne muutus on vajalik

Riiklik hariduspoliitika peab muutuma paindlikumaks, et vastata reaalsele vajadusele. Praegune õppekohtade jagunemine ei peegelda piisavalt ühiskonna vajadust tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. Kui noortele pakutaks rohkem võimalusi omandada tervishoiutöötaja kutse, väheneks surve sotsiaalsüsteemile ja kasvaks teenuste kättesaadavus üle Eesti.

Ernits leiab, et lahendus peitubki riikliku tellimuse suurendamises nendes valdkondades, kus tööjõupuudus on kõige kriitilisem. Ainuüksi tööturutoetuste maksmine ei ole pikaajaline lahendus, kui samal ajal puudub strateegiline plaan noorte inimeste integreerimiseks tervishoiusüsteemi.