Noorte madal valimisaktiivsus Eestis peegeldab usaldamatust ja kandidaatide puudust

2023. aasta riigikogu valimistel osales vaid 46 protsenti 18-24-aastastest noortest. Eksperdid ja noorpoliitikud nendivad, et probleem ei peitu mitte huvi puuduses, vaid poliitilises keelekasutuses ja usalduses esindusdemokraatia vastu.

2023. aasta riigikogu valimistel ulatus 18-24-aastaste valijate osalusprotsent Eestis 46-ni. See näitaja on küll tõusnud võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui see oli 35 protsenti, kuid püsib endiselt alla poole sihtrühmast. Ekspertide ja noorpoliitikute sõnul ei saa aktiivsust mõõta vaid statistikas, vaid tuleb vaadata, mis noori poliitiliste protsesside juures tagasi hoiab.

Esindatuse ja usalduse probleem

Tartu Ülikooli poliitikauuringute lektor Alar Kilp selgitab, et noorte passiivsus on osaliselt seotud eluetapiga. Vanematel inimestel, kellel on kinnisvara või kooliealised lapsed, on poliitiliste otsuste mõju igapäevaelule vahetum. „46 protsenti on ühelt poolt vähe, kuid osalus valimistel kasvab vanuse kasvades. Neil, kellel on suuremad sissetulekud ja vara, on poliitikas märksa rohkem kaalul, mistõttu nad ka huvituvad rohkem,“ nentis Kilp.

Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimees Helene Kristine Viita rõhutab, et tegemist on usaldusküsimusega. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et noored usaldavad küll mitmeid institutsioone, kuid erakonnad jäävad selles pingereas kaugele maha politseist või teadlastest. Noorel peab tekkima tunne, et tema hääl muudab tegelikult midagi, mitte ei jää vaid abstraktseks lubaduseks.

Sotsiaalmeedia ja inimkeel

Poliitika peab noorteni jõudma neile omasel viisil. Riigiteaduste Seltsi president Henry Härm usub, et vanad kampaaniameetodid, nagu plakatid prügikastidel, ei kõneta enam kedagi. Edu toob vaid tugev kohalolek sotsiaalmeedias ja sarnase maailmavaatega noorte poliitikute esiletõstmine.

Sellega nõustub ka noorpoliitik Sandra Laur, kelle hinnangul takistab dialoogi bürokraatlik ja poleeritud sõnavara. „Liiga sageli kõlab poliitikute jutt nii kuivalt ja steriilselt, et isegi mina, poliitikahuviline inimene, hakkan haigutama,“ ütles Laur. Tema sõnul peaksid poliitikud rääkima inimkeeles ja vältima poliitilist udu, mis teeb seisukohtade kritiseerimise võimatuks.

Haridussüsteemi võimalused

Noor sotsiaaldemokraat Romet Soer leiab, et ühiskonnaõpetuse sisu on koolides korralik, kuid puudu jääb praktilisest poolest. Koolitundides võiks olla rohkem poliitilisi simulatsioone, mis julgustaksid noori oma arvamusi argumenteerima. „Probleem on, et noori see ei huvita ja see oleneb väga palju õpetajast,“ lisas Soer.

Samas näeb Laur vajadust laiendada ühiskonnaõpetuse mahtu gümnaasiumiastmest varasemaks. Tema sõnul peaksid noored omandama meediapädevuse ning finantskirjaoskuse juba enne täiskasvanuellu astumist, et mõista ühiskonnas toimuvat laiemalt kui vaid valimispäevadel.