Noorte kehalise võimekuse riiklik monitooringusüsteem jõuab koolides käiku 2028. aastal

Eesti riik ei hakka lähiajal noorte kehalist võimekust süstemaatiliselt testima, optimistliku prognoosi järgi võib vastav süsteem käivituda alles 2028. aastal. Haridusminister Kristina Kallas selgitas, et lausaline andmekogumine nõuab seadusemuudatusi ning kehtiva valitsuse ajal see ei rakendu. Seni on noorte kehalist võimekust kasutanud erinevad osapooled, kuid ühtne riiklik raamistik puudub.

Eesti riik ei hakka lähiajal süstemaatiliselt testima noorte kehalist võimekust, selgub Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja haridus- ning teadusministeeriumi vahel vahetatud kirjavahetusest. Optimistliku prognoosi järgi võiks laste kehaliste võimete riiklik monitooringusüsteem käivituda alles 2028. aastal.

Sotsiaalkomisjon nügimisel

Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) kirja pärast seda, kui 4. juulil toimus täiskogu istung, kus arutati kehalise aktiivsuse tõstmist olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Komisjoni juhi Signe Riisalo (Reformierakond) sõnul oli kirja eesmärk eelkõige ministeeriumi nügida tegutsemisele.

«Me toetame kõigest hingest seda, laste füüsiliste võimete monitoorimist,» sõnas Riisalo.

Eeskujuna nähakse Soomes juba toimivat programmi Suomi liikkeelle, mille raames viiakse igal aastal 5. ja 8. klasside õpilaste hulgas läbi kehalise võimekuse teste. Selline raamistik annaks noorte terviseseisust tervikliku ülevaate ning võimaldaks teha konkreetseid poliitilisi otsuseid. Soomes läbi viidud uuringust selgus, et vähese liikumisaktiivsuse kulu on riigile lausa 3,2 miljardit eurot aastas, samas kui aktiivselt liikujate osakaalu tõus 23 protsendilt 50-le tähendaks umbes ühe miljardi suurust kokkuhoidu.

Seadusemuudatused vajalikud

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) selgitas, et lausaline isikuandmete kogumine nõuab muudatusi põhikooli- ja gümnaasiumseaduses, mis võtab aega. «Ei saa ju päris nii olla, et minister vaatab iga lapse kehakaalu,» lausus Kallas.

Minister kohtus teisipäeva hommikul Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Kristo Tohveriga, et sama teemat arutada. Ühe võimaliku lahendusena kõneldi tasemetöö formaadist, kus praegu mõõdetakse noorte teadmisi näiteks matemaatikas ja eesti keeles, sarnaselt saaks hinnata ka kehalist võimekust valimi põhjal, mitte iga õpilase kaupa. «Noori ei peaks igas klassis testima, vaid piisaks näiteks esimesest, neljandast ja seitsmendast klassist,» selgitas Kallas.

Riisalo rõhutas, et vastuolu kehalise hindamise ja 2024. aasta sügisest rakendunud liikumisõpetuse vahel tegelikult ei ole. Uuendatud õppekavas ei hinnata enam õpilase kiirust ega jõudu kindlate normide alusel, vaid arendatakse liikumisoskusi ja hinnatakse kujundavalt. «Üks asi on hinne lõputunnistusele, teine monitoorimine riiklikuks statistikaks,» selgitas Riisalo.

Vastutus hajutatud

Praegu jagavad vastutust noorte kehalise võimekuse üle mitu osapoolt: Eesti Olümpiakomitee haldab mitmeid programme, HTM vastutab haridusvaldkonna eest ning spordivaldkond kuulub kultuuriministeeriumi valitsemisalasse, peamiselt tippspordi kontekstis. Riisalo sõnul peaks vähemalt noorte kehaline areng jääma HTM-i hallata ning minister Kallas on selles temaga ühel nõul.

Tartu Ülikooli teadlaste koostatud monitoorimissüsteemi esimene versioon on juba valmis. Selle raames tehakse nn piiksutesti, kus kiirenevas tempos tuleb läbida 20-meetrist vahemaad, lisaks hüpatakse hoota kaugust, pigistatakse käedünamomeetrit ning testitakse painduvust.

Muret noorte kehakuju pärast on väljendanud ka kaitsevägi, füüsiliste testide läbimisprotsent on aasta-aastalt langenud. Ajateenijate paremas füüsilises vormis tulekut julgustatakse nüüd rahaliselt: eelmisest aastast maksab riik kõigile, kes sooritavad 300-punktisel skaalal vähemalt 240 punkti, kuupreeemiat 50 eurot.