Noorte huvi vereloovutuse vastu on Eestis aasta-aastalt hääbunud

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse statistika näitab, et 18-24-aastaste noorte vereloovutuste arv on viimase kümnendi jooksul kukkunud enam kui poole võrra. Ekspertide hinnangul on probleemiks eelkõige noorte puudulik kokkupuude doonorluse vajalikkusega ning levinud hirmud protseduuri ees.

Eestis on doonorluse tulevik ebakindel, kuna 18-24-aastaste noorte panus verevarudesse on järsult vähenenud. Kui veel 2016. aastal sooritasid selles vanuses noored 10 716 vereloovutust, siis 2025. aastaks oli see arv langenud 4320-ni. Samal ajal on 45-64-aastaste doonorite aktiivsus kasvanud, mis viitab doonorkonna vananemisele ja uute tulijate puudumisele.

Hirmud pärsivad doonorlust

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse juhataja Ave Lellep nendib, et paljud noored ei jõua esimest korda doonorluse juurde, sest neil puudub isiklik kokkupuude olukordadega, kus doonoriveri on elu ja surma küsimus. Kauge ja abstraktne vajadus ei pane tegutsema.

Lisaks süvendavad ebakindlust mitmesugused eksiarvamused. Kardetakse nõelu, vere nägemist või väsimust pärast protseduuri. Levinud on ka kartus nakkushaiguste ees, mida Lellep nimetab alusetuks. «Tegelikult on vereloovutus tervele inimesele ohutu ja hoolikalt kontrollitud protsess,» rõhutab Lellep, lisades, et vere kogumisel kasutatakse vaid ühekordseid ja steriilseid vahendeid.

Püsidoonorite roll

2025. aastal oli Eestis kokku 26 341 veredoonorit. Ehkki 88 protsenti neist olid korduvdoonorid, on uute tulijate lisandumine elutähtis, sest verekomponente pole võimalik kunstlikult toota. Mullu loovutas verd esmakordselt 3264 inimest.

Tallinnas saavad huvilised verd loovutada Ädala 2 asuvas verekeskuses ja Ülemiste Doonorikeskuses Valukoja 7, lisaks toimuvad regulaarselt doonoripäevad üle Eesti. Kogu külastus vältab tavaliselt alla tunni, millest vereloovutus ise võtab vaid 5-10 minutit.