Noorte hääl noortevolikogus: maapiirkondade tuleviku võtmesõna

Gerten Pilv kirjutab, kuidas noortevolikogud võivad olla lahendus Eesti maapiirkondade rahvastiku vähenemisele ja noorusest tulenevale ärakolivale. Autor tõstatab mure, et kümnekonna aasta pärast ei pruugi olla enam kuhugi tagasi tulla.

Eesti maapiirkondade ees seisab sügav väljakutse: rahvastik väheneb kiiresti ning noored lahkuvad suurematesse linnadesse paremaid võimalusi otsides. Peaaegu igas omavalitsuses, mis ei asu pealinna või suurte linnade vahetus läheduses, on näha elanike arvu vähenemist. See trend on muutunud märgatavaks viimastel aastatel ning tekitab tõsiseid küsimusi tuleviku kohta.

Gerten Pilv pakub välja, et noortevolikogud võiksid olla see võtmetehnoloogia, mis aitab noortel märkusele panna oma kodukandi probleemid ja võimalused. Kui noor inimene tunnetab, et tema arvamust kuulatakse ja tema ideeid rakendatakse, võib see muuta tema suhtumist maapiirkondade elamisvõimalustesse. Noortevolikogude kaudu saavad nooremad inimesed otse otsustusprotsessidega liituda ning välja pakkuda lahendusi, mis neid puudutavad.

Autor käsitleb ajakonkretiseerimist: kümne või kahekümne aasta pärast ei pruugigi olla mingisuguseid maapiirkondi, kuhugi tagasi tulla. Selline pessimistlik väljavaade muudab proaktiivse tegutsemise hädavajalikuks. Kui noortes inimestes tekitada tunne, et nemad ise saavad oma piirkonna tulevikku kujundada läbi noortevolikogude, võib see hoida rohkem nooreid kodukandis ja parandada nende motivatsiooni osaleda kogukonna arengusse.

Noortevolikogud esindavad demokratia vahendeid, mis võimaldab noortel õppida kodaniku- ja juhtimiskompetentse praktikas. Kuid nende mõju ei peaks olema vaid hariduslik, need võiksid olla konkreetsete muudatuste katalüsaatorid maapiirkondades. Kui noored näevad, et nende ideedest saavad tegelikud projektid ja investeeringud, võib see olla see päästerõngas, mida maapiirkonnad praegu väga vajavad.