Noorpoliitikud presidendist: Eestil on vaja välispoliitika staari

Eesti presidendivalimised on lähenemas ja eri erakondade noorpoliitikud näevad tulevases riigipeas eelkõige tugevat välispoliitilist persooni, kes suudaks täita Kersti Kaljulaidi ja Kaja Kallase lahkumisega tekkinud tühimiku. Kandidaatidena mainitakse korduvalt Jonatan Vseviovi ja Ülle Madise nime.

Presidendivalimised on lähenemas ning viie noore erakonnaliikme nägemus tulevasest riigipeast langeb üllatavalt suurel määral kokku: nad tahavad tugevat välispoliitilist nägu, isikuvabaduste kaitsjat ja ühiskonna ühendajat.

Välispoliitika tähtis prioriteet

Eesti 200 noor liige Daniel Kõiv (22) peab kõige põletavamaks probleemiks seda, et pärast Kersti Kaljulaidi presidendipõlve lõppu ja Kaja Kallase lahkumist välispoliitika eesliinil on Eesti kaotanud kaks rahvusvaheliselt tuntud nimenägu. «President peaks seisma igaühe isikuvabaduste eest. Ta peaks kaitsma näiteks naisi ja seksuaalvähemusi tulevase võimaliku valitsuse eest, mis on väiklane, ida-euroopalik ja suure tõenäosusega üritab nende õigusi kärpida,» ütleb Kõiv.

Eeskujuks toob ta Soome presidendi Alexander Stubbi ning leiab, et Eestil oleks vaja samasugust «välispoliitika staari». Kandidaatidest eelistaks ta näha ametis naist, kuid nimetab positiivselt ka Jonatan Vseviovit ja Kersti Kaljulaidi võimalikku tagasitulekut.

Sümboolne võim ja ühiskondlik mõju

Sotsiaaldemokraat Markus Meier (26) rõhutab, et presidendil on erakordne sümboolne võim, mida tuleks aktiivselt kasutada. «Ta on teatud mõttes majakas, millele toetub ühiskond ka keerulistel aegadel,» ütleb Meier. Konkreetse näitena toob ta Kaljulaidi kõned lähisuhtevägivalla teemal, teema, mis tänu presidendi sõnavõttudele jõudis senisest laiema avaliku arutelu keskmesse.

Meier hoiatab, et võimalikke kandidaate ei tohiks automaatselt kõrvale jätta pelgalt vähese tuntuse või varasema maailmavaatelise seisukoha tõttu. Tema nimekirjas on Sven Mikser, Ülle Madis ja Jonatan Vseviov.

Karisma ja rahvusvaheline usaldusväärsus

Reformierakonna noor liige Hanah Lahe (27) peab praegust julgeolekuolukorda silmas pidades hädavajalikuks, et presidendil oleks väga hea inglise keele oskus ja piisavalt karismat rahvusvahelisel areenil. «Kuna suur osa tööst pole poliitikutega otse suhtlemine, aga nende tekitatud olukordadega tegelemine, võiks tal olla teatav telefoniraamat olemas, et ei peaks alustama kõike nullist,» selgitab Lahe, lisades, et eelnev poliitiline kogemus oleks eelkõige eelis.

Ka tema toob positiivse näitena praeguse presidendi Alar Karise panuse tehisintellekti-arutelude edendamisse. Kandidaatidest nimetab Lahe Ülle Madise ja Jonatan Vseviovi.

Majakas, mis kurssi hoiab

Isamaa liige Sandra Laur (22) kasutab täpselt sama metafoori mis Meier: «President on nagu majakas, ta ei juhi laeva kapteni eest, kuid aitab hoida kurssi ja vältida karisid.» Lauri sõnul peab riigipea rääkima selgelt ka inimestega, kes iga päev poliitikat ei jälgi, ning suutma Eesti julgeolekuhuve välismaal väärikalt esindada. «Eesti keel kannab meie identiteeti, kultuurilist järjepidevust ja riiklust. Väikese rahva puhul ei püsi need väärtused iseenesest,» ütleb ta. Konkreetsete kandidaatide kohta Laur praegu spekuleerida ei soovi.

Ühendaja, mitte lõhestaja

Keskerakonna noor liige Georg Villenberg (22) näeb presidendi kõige tähtsamat ülesannet ühiskonna liimimisel. «Tänapäeval, mil erinevad poliitilised jõud tegelevad sageli ühiskonna lõhestamisega, peab Eesti president olema ühendaja ja moraalne suunanäitaja,» ütleb ta. Villenberg kiidab Alar Karist selle eest, et too on «näidanud, et tugeva tahte korral on riigipeal võimalik palju ära teha ning täita põhiseaduse kaitsja rolli sisuliselt, mitte üksnes formaalselt».