Noored eestlased suhtuvad suurkiskjatesse positiivsemalt

Balti riike hõlmav uuring näitab, et kooliõpilaste hoiakud hundi, karu ja ilvese suhtes on viimase paarikümne aastaga märgatavalt paremaks muutunud. Ühiskonnas laiemalt jäävad siiski arvamused mitmekesisteks, kajastades erinevaid hirmud ja ootusi suurkiskjate osas.

Balti riikides tehtud uuring toob välja, et nooremad põlvkonnad vaatavad suurkiskjatesse senisest vastuvõtvamalt. Koolides käivate noorte seas on positiivne suhtumine hundisse, karusse ja ilvesse kasvanud oluliselt võrreldes kahe aastakümnega tagasi. Muutus näitab, et hariduse ja teadlikkuse tõus loodushoiust avaldab tuntavat mõju noorsoo hoiakutele.

Kuid ühiskonnas laiemalt pilt on keerulisem. Uuringu tulemused näitavad, et täiskasvanud elanike seas ei ole arvamused jaotunud lihtsa poolt-vastu kahe rühma vahel. Selle asemel kajastuvad inimeste seisukohtades paljud erinevad aspektid, nii praktilised muretsemised maakasutuse pärast kui ka looduskaitse vastutustunne.

Suurkiskjate kohalolu Eesti ja teiste Balti riikide looduses jääb oluliseks teemaks, millest vestlevad nii talupidajad, jahimehed kui ka looduskaitsejuhid. Uuring rõhutab, et erinevate rahvastikurühmade vahel tekivad erinevad tõlgendused selle kohta, kuidas tasakaalustada looma- ja inimpopulatsiooni koostamisvõimalusi. Nooremad põlvkonnad näivad olevat avatumad bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ideale, kusjuures vanemad põlvkonnad hindavad enam praktilisi majanduslikke ja turvalisusega seotud aspekte.