Nobelist Aghion: Euroopa kordab IT-revolutsiooni viga, nüüd on AI kaalul

Prantsuse majandusteadlane ja 2025. aasta Nobeli laureaat Philippe Aghion hoiatab, et Euroopa on tehisintellekti arendamisel kaugele maha jäänud ning riskib sama veaga, mille tegi IT-revolutsiooni ajal. Lahendusena näeb ta koondumist valdkondlikule AI-le, Euroopa DARPA loomist ja 12 triljoni euro suuruste erasektor säästude suunamist riskikapitali.

Ameerika SKP elaniku kohta on Euroopa Liidu omast peaaegu kaks korda suurem, ja selle lõhe juured ulatuvad 1990ndatesse, mil USA võttis IT-revolutsiooni täie hooga omaks, Euroopa aga mitte. Nüüd seisab sama oht tehisintellektiga, hoiatab prantsuse majandusteadlane Philippe Aghion, kes pälvis 2025. aastal Nobeli majanduspreemia koos kanadalase Peter Howitti ja Iisraeli-Ameerika päritolu Joel Mokyr'iga.

«Rohkem kui kunagi varem toob tehisintellekt kaasa loomingulise hävituse,» ütles Aghion Brüsseli majandusfoorumi äärel. «Töökohti hävitatakse. Ja töökohti luuakse. Kui hallata seda protsessi õigesti, on see sotsiaalse tõusu mootor.»

USA ja Hiina on väga ees

USA-s pumpavad OpenAI, Anthropic, Google, Meta ja Microsoft miljardeid suurte keelemudelite, nagu ChatGPT, Gemini ja Claude, arendusse. Hiina vastus on DeepSeek. Euroopa toodab head teadust, kuid on ajalooliselt suutmatu olnud idufirmasid skaleerima või USA-ga võrreldavat riskikapitali ligi meelitama. Prantsuse Mistral on selles kontekstis erand.

Aghion usub, et suurte keelemudelite võidujooksus on Euroopal raske, ehk isegi võimatu järele jõuda. Selle asemel peaks tähelepanu pöörduma valdkondadele, kus Euroopa on tugevam. «Meil on Euroopas fantastilised tervishoiuandmed, palju paremad kui USA-s. Seal on fantastilisi tehisintellekti rakendusi. Saame arendada palju spetsialiseeritud tehisintellekti,» ütles ta.

Ka Euroopa regulatoorne kultuur võib osutuda eeliseks. «Usun, et nõudlus eetilisema tehisintellekti järele kasvab. Inimesed tahavad kaitset. Teatud regulatsioonid muudavad meid veelgi atraktiivsemaks.»

Raha on olemas, kuid seisab paigal

Euroopa Liidu suurima tarkvaraettevõtte SAP juhatuse aseesimees Thomas Saueressig näeb võimalust kasutada tehisintellekti Euroopa traditsiooniliste tööstusharude, näiteks tootmise, ümberkujundamiseks. «Peame seda tehnoloogiat kasutama, et oma olemasolev mudel tulevikku katapulteerida. Ebakindlatel aegadel on suurim risk mitte võtta ühtegi riski,» ütles ta.

Selleks on aga vaja raha. Luksemburgi peaminister Luc Frieden tõi mais Brüsseli majandusfoorumil välja, et Euroopa majapidamistes seisab umbes 12 triljonit eurot sääste, kuid suurem osa sellest läheb kinnisvarasse ja riigivõlakirjadesse, mitte idufirmadesse.

Euroopa Komisjon on käivitanud nn Säästu- ja Investeerimisliidu, mis on sisuliselt Kapitaliturgude Liidu ümbernimetamine. Berliini Jacques Delors' Keskuse uurija Marlene Schörner selgitab, et Euroopa kapitaliturgude integreerimine on olnud eesmärk juba väga kaua, kuid edusammud on jäänud tagasihoidlikuks, sest riigid pole tahtnud oma finantsturgude üle kontrolli loovutada.

Teine probleem on pankrotiseaduste killustatus. «Investorid tahavad teada, kas nad saavad raha tagasi, kui ettevõte läbi kukub. Kuid need seadused erinevad ELi liikmesriikide vahel väga palju,» ütles Schörner.

Euroopa DARPA idee

Aghion pakub lahendusena välja Euroopa versiooni USA kaitseagentuuri DARPA-st, mis loodi 1958. aastal ja andis maailmale interneti ning GPS-i. Kuna ta kahtleb, et kõik 27 liikmesriiki sellega nõustuks, soovitab ta alustada Prantsuse-Saksa koostööst. «Võiksime luua Prantsuse-Saksa DARPA, ja kui teised riigid tahavad, võivad liituda.»

Nobelist kirjeldab end tehisintellekti küsimuses kui «võitlevat optimisti», kuid lisab selge hoiatuse: ilma tugeva haridussüsteemi ja ümberõppevõimalusteta muutub tehisintellekt sotsiaalse rahulolematuse kasvulavaks. «Riikides, kus puuduvad head sotsiaalkindlustus- ja haridussüsteemid, loob tehisintellekt palju õnnetust ja frustratsiooni, ning on suur risk, et need riigid libisevad populismi,» ütles Aghion.