Nir Ozi kibbuts Iisraelis seisab silmitsi varemete ja mälestustega

Üks aasta pärast 2023. aasta 7. oktoobri rünnakut otsivad Nir Ozi kibbutsi elanikud tasakaalu mineviku leinamise ja tuleviku planeerimise vahel. Asula, kus 97 protsenti majapidamistest sai rünnakus kannatada, ootab veel aastaid kestvat taastamisprotsessi.

Nir Ozi kibbutsis, mis asub Gazast vaid 1,6 kilomeetri kaugusel, on üks aasta pärast 2023. aasta 7. oktoobri terrorirünnakuid valitsemas kõhe vaikus. Kunagises elavas kogukonnas, kus elas 400 inimest, kostub sööklas nüüd vaid lindude siristamine. Dalit Ram Aharon, kes koos abikaasa Achiga kibbutsi külastab, meenutab aegu, mil söökla oli kogukonna süda ja ühiste pidustuste paik. Sissepääsu klaasustel haigutavad endiselt kuuliaugud, meenutades saatuslikku päeva.

Kogukonna postkastidel on siiani näha kleebised, mis tähistavad saatusi: punane märgistus tähendab hukkunut, must aga pantvangi võetut. Dalit Ram Aharon tõdeb, et iga neljas elanik kas mõrvati või rööviti. Hukkunute seas olid nii lapsed kui ka imikud.

Taastamise keeruline tasakaal

Taastamisprojekti juhtimine nõuab suuri jõupingutusi. Kuna 97 protsenti Nir Ozi majapidamistest sai rünnakus kannatada ja pooled hoonetest põletati maha, on tegemist kohaga Iisraelis, mis vajab ulatuslikku taastamist ja kavandamist. Kogukonnas käib valus arutelu: kas säilitada mõned varemed mälestusmärgina või luua täiesti uus ja puhas elukeskkond.

Osa elanikke soovib näha puhast ja rahulikku ümbrust, et mitte igapäevaselt tragöödiat meenutada. Teised aga rõhutavad vajadust säilitada hävingu jälgi, et keegi ei unustaks toimunut. Praeguseks on renoveeritud või uuesti üles ehitatud 20 maja ning mõned endised pantvangid on otsustanud tagasi kolida, lootes kogukonna juured taastada.

Puudulik julgeolek ja järelkajad

Iisraeli kaitsejõudude uurimine kinnitas, et rünnaku ajal jäid elanikud sisuliselt abita. Esimesed sõdurid jõudsid kibbutsi alles 40 minutit pärast seda, kui viimased ründajad olid lahkunud. Paljud elanikud, sealhulgas Aharoni perekond, olid sunnitud tunde oma kodude turvaruumides end varjama, kuni rünnakud vaibusid.

Lisaks füüsilistele purustustele on elanikud kimpus posttraumaatilise stressiga. Dalit Ram Aharon meenutab oma vanema poja 7. oktoobril 2023 varjus viibitud tunde ja hirmu sünnipäeva pärast. Paljud ellujäänud, sealhulgas pantvangidena röövitud, on kibbutsist jäädavalt lahkunud. Need, kes soovivad naasta, seisavad silmitsi vähemalt kaheaastase ootamisega enne, kui asula on täielikult elamiskõlblik.