Nikolai Tarankovi surm Harjumaal: kümme aastat Eesti allilma vaikust

Kümme aastat tagasi, 13. septembril 2016, šokeeris Eestit allilma ristiisaks peetud Nikolai Tarankovi mõrv. Kardetud verist võimuvõitlust kuritegelike rühmituste vahel siiski ei järgnenud, sest õiguskaitseorganid asusid kiiresti juhtivaid figuure vahi alla võtma.

13. septembril 2016 lõppes Eesti kriminaalmaailma üks ajastu, kui Harjumaal mõrvati allilma liidrina tuntud Nikolai Tarankov. Tema surma, mille pani toime Juri Vorobei, saatsid toona hirmud, et kuritegelik hierarhia variseb kokku ja vallandub vägivaldne võitlus tühjaks jäänud trooni pärast.

Hirm uue veresauna ees

Vahetult pärast mõrva olid pinged kuritegelikes ringkondades märgatavad. Avalikkuses levisid jutud, et uue liidri otsingud võivad muuta linnatänavad ohtlikuks, kuna erinevad grupeeringud püüavad võimu haarata. Toonased allikad, kes olid seotud allilmaga, kirjeldasid olukorda äärmiselt pinevana. „Mendid on olukorra täiesti käest lasknud ja laibad hakkavad linna tekkima,“ väitsid anonüümsed tegelased, kes püüdsid olukorda meedia kaudu enda kasuks pöörata ja survet avaldada.

Politsei jõuline sekkumine

Vastupidiselt ootustele ei puhkenud aga ulatuslikku allilmavahelist arveteklaarimist. Õiguskaitseorganid asusid kiiresti tegutsema, et neutraliseerida ohtlikud jõud enne, kui need suudaksid organiseeruda. Politseioperatsioonide käigus tabati suurem osa neist kuritegelike grupeeringute juhtidest, kes oleksid võinud pretendeerida uue „ristiisa“ tiitlile või alustada verist võitlust. Kuritegelikud rühmitused ei suutnud pärast Tarankovi surma uut ühtset liidrit leida.