Nikol Pašinjan: Armeenia ja Aserbaidžaan peaksid enklaavid vahetama

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan tegi ettepaneku lahendada piiritülid territoriaalse vahetustehinguga, et kaotada enklaavid ja lõpetada vastastikused territoriaalsed nõudmised. Ta rõhutas, et püsiva rahu saavutamiseks on vajalik piiride täpne demarkatsioon.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on visandanud oma nägemuse püsivast rahust Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, pakkudes välja lahenduse, mis hõlmab territoriaalset vahetust ja vastastikustest nõudmistest loobumist. Pašinjani sõnul peaks riikidevaheline piiride delimitatsioon ja demarkatsioon tagama Armeenia territooriumi suuruseks täpselt 29 743 ruutkilomeetrit.

Territoriaalne terviklikkus ja liiklus

Peaministri ettepaneku keskmes on enklaavide ja eksklaavide likvideerimine. Pašinjan leiab, et riigid peaksid vahetama territooriume võrdsetes proportsioonides, et piirialadel ei jääks ühtegi eraldiseisvat enklaavi. Ühtlasi pooldab ta kõigi transpordikoridoride avamist, mis võimaldaks transiiti Armeeniast Armeeniasse läbi Aserbaidžaani territooriumi ning vastupidi.

Olulise tingimusena rõhutas Pašinjan vajadust loobuda igasugustest ajaloolistest või territoriaalsetest pretensioonidest. See tähendab loobumist nii Karabahhi, Gardmani, Širvani ja Nahhitševani puudutavatest nõudmistest kui ka nn Lääne-Aserbaidžaani kontseptsioonist. Pašinjan märkis, et pärast kohtumist Aserbaidžaani presidendi Ilham Aliyeviga Türkmenistanis on tal tekkinud lootus, et selline rahu on saavutatav.

«Me tegeleme lähiajal selle võimaluse elluviimisega ja selle reaalsuseks muutmisega,» ütles Pašinjan oma avalduses.

Taust ja keerukus

Riikidevaheline rahulepingu protsess on kestnud aastaid. Esimene piirilõik lepiti eelnevalt kokku 2024. aasta aprillis. 2025. aasta augustis avaldasid mõlema riigi välisministeeriumid rahulepingu projekti, kus kohustuti austama teineteise suveräänsust ja piire. Siiski on olukord keeruline: eksperdid, sealhulgas Kaukaasia Instituudi vanemteadur Hrant Mikaeljan, on märkinud, et nõukogudeaegsed halduspiirid erinevad oluliselt praegusest tegelikust olukorrast. Hinnanguliselt kontrollib Aserbaidžaan umbes 220 ruutkilomeetrit Armeenia territooriumi, samas kui Armeenia kontrollib umbes 200-300 ruutkilomeetrit endise Aserbaidžaani NSV aladest, mistõttu nõuaks nende alade vahetamine ka seniste kaitsepositsioonide ümberkorraldamist.