Nigeri sõjaväeline võim tähistab aastapäeva keset süvenevat turvalisuskriisi

Nigeri sõjaväehunta tähistab aega 2023. aasta riigipöördest, kuid lubatud stabiilsus on jäänud kättesaamatuks. Tillabery piirkonda räsivad jätkuvalt vägivaldsed jihadistide rünnakud ja riik on eraldunud oma endistest Lääne partneritest.

Nigeris täitus 26. juulil esimene aasta, mil kindral Abdourahamane Tchiani võimule tuli. Ta põhjendas riigipööret toona turvalisusolukorra drastilise halvenemisega, lubades taastada korra, kuid aasta hiljem on elanike igapäevaelu endiselt ebakindel ja riigi juhtimine kindlalt sõjaväe kätes.

Tillabery piirkond Edela-Nigeris on muutunud islamistlike rühmituste, sealhulgas JNIM-i ja nn Sahel-provintsi Islamiriigi vahelise verise võitluse tallermaaks. Vaatlusorganisatsioon ACLED märgib, et 2024. aastal hukkus piirkonnas ligi 1200 inimest. 17. juulil toimunud rünnakus kaotas elu 16 sõjaväelast, mis on järjekordne näide vägivallast, mis sunnib tuhandeid inimesi oma kodudest põgenema.

Kohalike elanike kogemus on samal ajal jagatud. Mõned noored näevad poliitilist arengut, viidates uutele noortenõukogudele ja võimalusele otsustusprotsessides kaasa rääkida. Teisalt kurdavad paljud elanikud joogivee, elektri ja kütusepuuduse üle, mida kinnitab ka kukutatud presidendi Mohamed Bazoumi liitlane Tahirou Garka, kes nimetab praegust olukorda majanduslikult ebaõnnestunuks.

Uued liitlas- ja geopoliitilised suunad

Niger on koos Mali ja Burkina Fasoga loonud Saheli riikide liidu (AES). See rühmitus on teatanud lahkumisest Lääne-Aafrika regionaalsest organisatsioonist ECOWAS ning otsib nüüd tihedamat koostööd Venemaaga, distantseerudes varasematest Lääne partneritest.

Hiljutine Guinea peaministri Lansana Kouyate nimetamine ECOWAS-i läbirääkijaks on andnud märku võimalikust leppimisest. Ekspertide hinnangul on läbirääkimised hädavajalikud, kuna Niger sõltub endiselt naaberriikidest, sealhulgas elektri ja sadamateenuste osas, mis on kriitilise tähtsusega riigi logistikale ja majanduse toimimisele.