Nevil Reinfeldt: teaduses sagenevad luurejuhtumid, kuid kogemus ei tee veel eksperdiks

Teadusjulgeolek on muutunud aktuaalseks teemaks, millega paljud soovivad tegeleda, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadusjulgeoleku ekspert Nevil Reinfeldt. Teadmised, tehnoloogia ja inimesed on kujunenud strateegiliseks ressursiks, millele sihivad konkurendid ja vaenulikud jõud. Reinfeldt hoiatab, et teema tõsidust ei tohiks alahinnata ega käsitleda pealiskaudselt.

Sisekaitseakadeemia teadusjulgeoleku ekspert Nevil Reinfeldt tõstatab olulise küsimuse: kuidas tagada teadusvaldkonna julgeolek ajal, mil luurejuhtumid teadusasutustes muutuvad üha tavalisemaks?

Teadus on muutunud sihtmärgiks

Praegusel keerulisel julgeolekuajastul on teadusjulgeolek tõusnud päevakorrale nii Eestis kui ka laiemalt. Teadmised, innovatsioon ja teadustöötajad ise on saanud strateegiliseks ressursiks, millele sihivad nii välisriikide luureteenistused kui ka muud vaenulikud jõud. Konkurents teadusliku eelise üle on tihenemas ning see avaldab mõju otse ülikoolidele, teadusasutustele ja ettevõtetele.

Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonna kõrgkool on seisukohal, et teema tähtsust ei saa mingil juhul pisendada. Akadeemia rõhutab, et teadusjulgeoleku tagamine nõuab süsteemset lähenemist ning erialaseid teadmisi, pelgalt üksikute juhtumite kogemine ei anna veel pädevust valdkonda juhtida.

Kogemus ei asenda ekspertiisi

Reinfeldt kasutab ilmekat võrdlust: tulekahju läbielamine ei tee inimesest veel tuletõrjujat. Sama loogika kehtib teadusjulgeoleku kohta, asjaolu, et mõni asutus on luurejuhtumiga kokku puutunud, ei tähenda automaatselt, et neil on oskused ja teadmised sarnaste ohtudega toimetulekuks tulevikus.

Ekspert hoiatab, et teadusjulgeoleku moesõnaks muutumise võib tuua kaasa olukorra, kus teemaga hakkavad tegelema need, kellel puudub selleks vajalik ettevalmistus. See omakorda võib tekitada vale turvatunde ning jätta tegelikud haavatavused kõrvaldamata.