Neuroteadlased uurivad aju biofootonite võimalikku rolli signaalide edastamisel

Teadusringkondades on tõusnud arutelu biofootonite ehk ülinõrkade valgusosakeste võimaliku rolli üle inimaju infovahetuses. Hüpotees pakub välja kolmanda signaaliedastuse viisi elektriliste ja keemiliste impulsside kõrval, kuid tõendid on esialgu spekulatiivsed.

Neuroteaduses on esile kerkinud uus hüpotees, mille kohaselt võib inimese ajukude lisaks tavapärastele elektrilistele ja keemilistele impulssidele suhelda ka biofootonite ehk ülinõrkade valgusosakeste abil. Kui see teoreetiline mudel peaks kinnitust leidma, avaks see täiesti uue vaatenurga neuronitevahelisele infovahetusele ja teadvuse olemusele.

Praeguse teadusliku arusaama kohaselt kanduvad signaalid ajus peamiselt mööda närvirakkude võrgustikku elektriliste potentsiaalidena ning neurotransmitterite vahendatud keemiliste reaktsioonidena. Teadlaste värskes ülevaates välja pakutud biofootonite teooria viitab aga võimalusele, et rakkude vahel liigub ka valgusimpulssidel põhinev informatsioon, mis võiks aidata lahendada mõningaid seni vastuseta jäänud küsimusi ajustruktuuride tööpõhimõtete kohta.

Uurijad rõhutavad siiski, et tegemist on esialgse ja spekulatiivse mõttekäiguga. Tõendite nappus on hetkel peamine takistus, mis ei luba hüpoteesi teadusliku faktina käsitleda, ning teema on teadlaste seas elava vaidluse all. Siiski pakub kvantbioloogia ja täiustunud sensoritehnoloogia areng uusi võimalusi, et kontrollida, kas aju tõepoolest kasutab valguse kvantomadusi informatsiooni edastamiseks või on tegemist vaid metaboolsete protsesside kõrvalnähuga.