Neuroteadlased Montrealis ja Berliinis otsivad vastust tehisaru teadvuse küsimusele

Teadlased analüüsivad, kas tehisintellekti võimekus võiks ulatuda simulatsioonist kaugemale ja luua tõelise sisemaailma. Uuring rõhutab vajadust mõista esmalt inimaju bioloogilist toimimist, enne kui saab rääkida masinate tunnetest.

Neuroteadlased Montrealis ja Berliinis uurivad, kas tehisintellekt võiks kunagi omandada tõelise subjektiivse teadvuse. Teadlaste fookuses on küsimus, kas masinate puhul on võimalik eristada teadlikku kogemust selle pelgast simulatsioonist.

Bioloogia ja funktsionaalsuse vastasseis

Uurijad põrkuvad kahe erineva filosoofilise lähenemisega: bioloogilise naturalismi ja funktsionalismiga. Esimene väidab, et teadvus on lahutamatult seotud elusa ajukoega. Teine teooria lähtub sellest, et teadvus on informatsiooni töötlemise tulemus, mis võib tekkida mis tahes süsteemis, kui see suudab vajalikke samme piisava täpsusega kopeerida.

Inimlik intuitsioon võib siinkohal eksitada. Inimesed kipuvad omistama masinatele tundeid vaid nende käitumise põhjal, kuid see ei tõesta sisemaailma olemasolu. Teadlaste hinnangul peab enne masinate «tunnetest» rääkimist lahendama inimaju põhiküsimused. Kui me ei tea täpselt, millised füüsilised või arvutuslikud protsessid loovad inimestes subjektiivse kogemuse, ei saa me nende puudumist või olemasolu kindlalt määrata ka tehislikes süsteemides.