Neuroteadlane: digikeskkond pärsib õpimotivatsiooni Eestis

Neuroteadlane Jaan Aru hoiatab, et nutiseadmete ja sotsiaalmeedia pidev tarbimine nõrgestab inimeste motivatsiooni tegeleda keeruliste, keskendumist nõudvate ülesannetega. Uuringud näitavad, et digiharjumused kujundavad ümber aju tasusüsteeme ning muudavad kriitilise mõtlemise keerulisemaks.

Tallinnas tegutsev neuroteadlane ja tehisintellekti uurija Jaan Aru tõdeb, et digitaalne keskkond muudab fundamentaalselt viisi, kuidas inimesed lähenevad intellektuaalsetele väljakutsetele. Tema hinnangul ei ole peamine murekoht mitte kognitiivsete võimete pöördumatu kaotus, vaid motivatsiooni hääbumine keeruliste, süvenemist nõudvate ülesannete ees.

Motivatsiooni muutumine

Inimaju on evolutsiooniliselt programmeeritud otsima kiiret rahuldust. Kui sotsiaalmeedia ja nutirakendused pakuvad pidevat ja kergesti kättesaadavat ergutust, tekib olukord, kus pikemaajalist pingutust nõudvad tegevused, olgu selleks raamatu lugemine või süvenenud õppimine, muutuvad psühholoogiliselt vastumeelsemaks. Aru sõnul on paljud Eesti noored jõudnud punkti, kus nad veedavad sotsiaalmeedias kuni kaheksa tundi päevas.

Selline pidev digitaalne stimulatsioon kujundab ümber aju tasusüsteemi, mis hakkab eelistama hetkelist naudingut. See ei tähenda, et inimene poleks suuteline mõtlema, kuid motivatsioonilett on tühjaks jäänud, kommenteeris Aru. Eksamiolukorras võib inimene küll lahendusvõimeline olla, kuid ettevalmistusprotsess on kannatanud, kuna digiharjumused on nõrgestanud tahet süveneda.

Tehisintellekti kriitika

Sarnane probleem ilmneb ka tehisintellekti kasutamisel. Aru uuris koos kolleegidega gümnasistide võimet tuvastada ChatGPT poolt genereeritud faktivigu. Eksperiment näitas, et hoolimata teadmisest, et süsteem võib eksida, ei suutnud üle poole osalejatest vigu üles leida. Inimesed kipuvad eeldama, et kui tekst on sujuvalt ja veenvalt kirjutatud, on see tõene, lisas teadlane. Seda tendentsi süvendab asjaolu, et mõtlemine ise on vaimselt kurnav protsess. Erinevalt varasematest ajaviitevormidest, nagu telerivaatamine, on nutiseadmed kättesaadavad kõikjal, muutes pideva infovooga kaasneva kognitiivse koormuse vältimatuks.