Netikasiinode maksulangetus ei ole Eesti turule uusi tegijaid toonud

Eelmise aasta lõpus jõustunud hasartmängumaksu muudatus, millega kärbiti veebikasiinode maksukoormust kuuelt protsendilt neljale, ei ole senini Eesti turule uusi netikasiinosid toonud. Rahandusministeeriumi andmetel on esitatud kaks loataotlust, mille menetlemine käib ning tegevust alustatakse tõenäoliselt aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Seadusemuudatuse algatanud riigikogu liige Tanel Tein leiab, et muudatuste kogumõju selgub alles mitme aasta pärast.

Eesti veebikasiinode maksureformi esimesed tulemused on tagasihoidlikud, mitu kuud pärast hasartmängumaksu muudatuste jõustumist ei ole Eesti turule lisandunud ühtegi uut netikasiinot.

Muudatuse taust ja eesmärk

Riigikogu kinnitas eelmise aasta lõpus hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega vähendati veebikasiinode maksukoormust järk-järgult kuuelt protsendilt neljale. Reformi eesmärk oli meelitada välismaiseid netikasiinosid end Eestisse registreerima ja suurendada seeläbi riigi maksutulu. Muudatuse algatas riigikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Tanel Tein.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ütles ERR-ile, et võrreldes eelmise aasta lõpuga ei ole praeguseks uusi netikasiinosid juurde lisandunud. «On esitatud kaks loataotlust, kuid nende menetlemine hetkel käib ja tegevust alustavad nad tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Loast on loobunud üks kaughasartmängukorraldaja,» lisas Liivamägi.

Seaduse viga ja vabatahtlikud annetused

Reformi varjutas jaanuaris avalikuks saanud ebameeldiv üllatus: seaduses avastati viga, mille tõttu oli tänavune hasartmängumaks null. Kaughasartmängude korraldajad lubasid seepeale teha rahandusministeeriumile vabatahtlikke annetusi. Liivamägi sõnul laekus jaanuari maksukohustuse eest koos tulumaksuga umbes 815 000 eurot ning veebruari eest ligikaudu 1,12 miljonit eurot. Puudujääva 220 000 euro võrra hüvitati kultuurkapitalile lisaeelarvega.

Tein: mõjud avalduvad aja jooksul

Tanel Tein tunnistab, et uute kasiinode lisandumise tempo sõltub suuresti litsentside menetlemise kiirusest, ning tõdeb, et Eestil on siin veel arenguruumi. Siiski on ta veendunud, et seadusemuudatus liigub õiges suunas. «See käib pika vinnaga. Mõni litsents rakendub poole aasta, mõni kümne kuu pealt,» selgitas Tein, lisades, et 2026. aasta tulemuste põhjal ei saa veel kaugemaid järeldusi teha.

Tein rõhutas, et Eestis litsentsi saanud hasartmänguettevõtted on läbinud kõik vajalikud filtrid ning uue seadusega lisandus ka kümme parandusmeedet ja kohapealse kontaktisiku nõue. «Kohapealset inimest see ei mõjuta. Me räägime globaalse raamatupidamise siia toomisest, ühtki füüsilist kasiinot sellega juurde ei teki,» rõhutas ta.

Soome turu avanemine muudab olukorda

Strateegiliselt vaadates tõi Tein välja, et järgmisel aastal avab oma hasartmänguturu ka Soome, ning pole veel teada, millise regulatsiooni ja maksukeskkonna Soome valib. «Just seetõttu andsime maksulangetuse strateegiaga sektorile selge ja ettevaatava signaali. Eesmärk oli vähendada riski, et Eestis juba tegutsevad litsentseeritud operaatorid hakkavad oma tegevust või maksuresidentsust Soome suunama. Selline areng tähendaks Eesti jaoks maksulaekumiste vähenemist ja oleks riigieelarve vaates selge miinus,» selgitas ta.

Endine finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler märkis neljapäeval avaldatud arvamusloos, et rahvusvaheliste netikasiinode lisandumisel on maksutulu küll teretulnud, kuid järelevalve nende üle vajab tugevdamist. Tein ise leiab, et hasartmängumaksu tegelik eesmärk, spordi ja kultuuri rahastuse suurendamine, on saanud seni liiga vähe tähelepanu.