Nelja-aastane põllukatse: vahekultuurid suurendavad saaki ja parandavad majandustulemusi

METKi Kuusiku katsekeskuses läbi viidud nelja-aastane uuring kinnitas, et vahekultuuride kasvatamine aitab tavaviljeluses saaki suurendada ning nõuetekohane viljavaheldus parandab põllumajandustootja majandustulemusi. Uuringust selgus üllatav tulemus: vähem viljakal mullal osutus maheviljelus enamikul aastatel kattetulu poolest tavaviljelusest edukamaks.

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) Kuusiku katsekeskuses viidi nelja aasta jooksul läbi mahe- ja tavaviljeluse kompleksuuring, mis tõi esile vahekultuuride ja nõuetekohase viljavahelduse olulise rolli põllumajanduses. Tulemused kinnitasid, et kultuuride vaheldamine külvikordades annab tugevamad taimed ning parema saagi.

Vahekultuurid toovad kasu eelkõige tavaviljeluses

Uuringu raames katsetati katsepõldudel kaht maheviljeluse ja keskkonnasõbraliku majandamise miinimumnõuetele vastavat külvikorda: teravilja-ristiku ja teravilja-vahekultuuri külvikorrad. Võrdlusena kasutati üksnes teraviljade vaheldusega ehk nõuetele mittevastava külvikorraga põldu.

METKi agroökoloogia spetsialist Karli Sepp selgitas, et vahekultuuride mõju terasaagile ilmnes kõige selgemalt tavaviljeluses, kus mullas sügiseks kasutamata jäänud toitained võimaldasid vahekultuuridel moodustada suurema biomassi. «Meil on eriti tavaviljeluses see probleem, et väga palju toiteelemente jääb sügiseks mullas kasutamata,» ütles Sepp.

Teravilja-ristiku külvikord andis katse tulemuste kohaselt üldiselt suurima kattetulu. Punase ristiku järel kasvatatud talinisu terasaak oli maheviljeluses keskmiselt 21 protsenti suurem kui teraviljamonokultuuri külvikorra puhul ning 11 protsenti suurem kui teravilja-vahekultuuri külvikorra puhul.

Üllatav paradoks vähem viljakal mullal

Uuringu üks tähelepanuväärsemaid leide puudutas maheviljeluse konkurentsivõimet. Sepp tunnistas, et katse alguses eeldati, et tavaviljelus ületab maheviljelust katsetulus igal juhul. «Pikemalt katset tehes selgus, et tegelikult annab maheviljelus enamikul aastatel suurema kattetulu,» rääkis ta.

Kuusiku rähkmuld, mis kuivab kiiresti läbi, annab pisut kehvemat saaki kui viljakamad põllud mujal Eestis. Just see tingis paradoksi: maheviljeluse saagid olid tavaviljelusest väiksemad, kuid kattetulu osutus suuremaks, osaliselt tänu mahetoetustele, mis on olnud märkimisväärselt suuremad kui tavaviljeluses.

Teadus ühendab praktika ja loodushoiu

METKi agroökoloogiavaldkonna juht Iiri Raa rõhutas, et teadusel on põllumajandustegevuses väga oluline koht, ühendades põllumajandustootjate praktilised vajadused ja looduskeskkonna hoidmise. «Keskkonnahoidu, elurikkust ja mullastikku tulebki põldudel spetsiaalselt uurida, sest põllumajandus ei mõjuta loodust lihtsalt üldiselt, vaid väga konkreetsete mehhanismide kaudu, mis vajavad mõõtmist, vaatlemist, jälgimist ja katsetamist,» selgitas ta.

Raa juhtis tähelepanu ka sellele, et keskkonnamõjud avalduvad sageli väga aeglaselt. «Mulla viljakus või liigirikkuse muutused ei pruugi ühe põllumajandushooajaga nähtavad olla, need kujunevad aastate jooksul või isegi kümnenditega. Ja seetõttu ongi vaja pikaajalisi katseid ja seiret,» ütles ta.