Neandertallaste juureravi paljastab teadlased 59 000 aasta vanusest hambast

Siberist leitud 59 000 aasta vanusel purihambal avastatud jäljed näitavad, et neandertallased tegid invasiivseid hambaravitoiminguid palju varasemalt, kui seni arvati. Leiu järgi kasutasid neandertallased valutava hambahambega seotud probleemide lahendamiseks kivitööriistasid juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi.

Siberi piirkonnas leitud 59 000 aasta vanusel purihambal esindatud uurimistulemused muudavad märkimisväärselt meie arusaama neandertallaste pädevusest ja meditsiinilisest tegevusest. Teadustöö näitab, et invasiivsete hambaravi protseduuride ajalugu ulatub palju kaugemale minevikku, kui seniste käsitluste põhjal arvata võis.

Hammaste uurimine paljastas märgilised jäljed, mis olid tekitatud jõuliste liigutustega, kasutades kive tööriistadena. Need märgid paiknesid spetsiifiliselt juureravi aladel, mis viitab sihtotstarbelisele protseduurile. Neandertallaste oletus, et neil oli võime tunnistada hammasvalust ja otsida lahendusi, toob uut valgust nende käitumisele ja kognitiivsele tasemele.

Selle avastuse tähtsus seisneb selles, et see kummutab pikka aega valitsenud müüte neandertallaste kohmalusest ja primitiivsusest. Ravi katsed hambavalude leevendamiseks näitavad empatiaaliste tunnetega käitumist ning probleemide lahendamise võimet, mis seni olid peetud ainult kaasaegsele inimesele omasteks. Teadustöö avaldab uusi perspektiive meie esivanematega seotud ajalooliste käsitluste ümber vaatamiseks ja paleontoloogiliste järeldustega teaduslikult läbivaatamiseks.