Neandertallased harrastasid hambaravist 59 000 aastat tagasi

Teadlased avastasid purihambalt jäljed, mis viitavad neandertallaste teadlikule hambaraviprotseduurile kiviesemetest valmistatud tööriistade abil. See avastus näitab, et kaasaegne inimene ei olnud esimene, kes meditsiinilist sekkumist rakendas, muutes senist arusaama kiviaja kultuurist.

Paleoantropvlogia teadlased avastasid umbes 59 000 aasta vanuselt neandertallase purihambalt jälgi, mis viitavad teadlikule puurimisele kivist tööriistadega. Hamba kahjustus ei ole nähtavasti tekkinud juhuslikult ega loodusliku hambakude kulumise tulemusel, vaid sellel olid selged märgid inimese tahtlikest käigutustest.

Teadlased võtsid ette süstemaatilised katsed, et kontrollida, kas samasuguseid vanju ja süvendeid saaks taastoota. Neile õnnestus need täpselt korrata, kasutades vaid käsitsi puurimise meetodit kivist tööriistadega. See katsete tulemus kinnitab, et avastus polnud juhuslik ja et neandertallased said aru, kus täpselt aset leidis hambavalu.

Omatähtsusega on asjaolu, et teadusringkondades peeti seni sellist meditsiinilist teadlikkust ja sekkumist kuuluvaks üksnes Homo sapiens'i, ehk kaasaegse inimese juurde. Neandertallased elasid umbes 40 000 kuni 100 000 aastat tagasi ja neist peeti pikka aega vähem intelligentseteks, kuid selle avastuse puhul näib see hinnang vajavat ümberhindamist.

Avastus tõstatab sügavaid küsimusi selle kohta, kuidas tajume kiviaja inimeste ja prehishtoriaalsete hominidide võimeid. Kui neandertallased olid võimelised meditsiinilist abi rakendama, mis tähendab see nende sotsiaalse struktuuri ja teadmiste edastamise kohta? Teadlased lubavad, et see leid võib järjekordselt muuta meie arusaama inimese evolutsioonist ja selle järknokule eelnenud arengust.