NATO tippkohtumine Ankaras: mis ootab alliansi kõige kriitilisemal kohtumisel?

NATO 36. tippkohtumine toimub 7.-8. juulil Türgi pealinnas Ankaras, kus liitlasi ootab ees sügavaim sisepinge viimastest aegadest. USA ja Euroopa vahelised pinged Ukraina, Lähis-Ida sõja ning Ameerika vägede tuleviku üle Euroopas muudavad kohtumise seniolematult keeruliseks. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan nimetas tulevat kohtumist „alliansi ajaloo otsustavaks hetkeks".

NATO liidrid kogunevad 7.-8. juulil Ankarasse 36. tippkohtumisele, kus transatlantilised suhted on praegu madalseisus. Ukraina sõda kestab, Lähis-Idas puhkes uus konflikt ning USA president Donald Trump on andnud mõista, et tema kannatus alliansi „tasuta sõitjate" suhtes ei ole piiritu.

Lõhe USA ja Euroopa vahel

Eelmisel aastal Haagis peetud tippkohtumisel suutsid Euroopa liidrid Trumpi lepitada: kokku lepiti kaitsekulutuste tõstmises 5 protsendini SKPst. Kuid sellest ei piisanud. Trump nõudis taas Gröönimaa liitmist USA-ga, see kuulub alliansi liige Taanile. USA ja Iisrael alustasid Lähis-Idas sõda ilma liitlastega konsulteerimata. Hispaania ja Austria sulgesid oma õhuruumi Ameerika sõjalendude eest, Itaalia keelas USA-l kasutada oma baasi. Trump läks avalikku tülli Itaalia peaminister Giorgia Meloniga, kes oli 2024. aastal tema inauguratsioonil ainus Euroopa liider kohal.

Carnegi fondi vanemteadur Sofia Beš selgitab: «2025. aastal olid ootused mõõdukad, kuid Euroopa lootis veel, et meelitamine, pompoossed tseremooniad ja relvastuse ostulubadused aitavad transatlantilisi pingeid minimeerida.» Nüüd, tema sõnul, neist illusioonidest järel ei ole. Euroopa eesmärk on vähendada kahju, mitte enam Ameerika kohalolu säilitada.

Trumpi kohalolek kuni viimase hetkeni lahtine

Murranguliseks osutus NATO peasekretäri Mark Rutte visiit Washingtoni juuni lõpus. Trump teatas osalemisest ühisel pressikonverentsil Ruttega, kes tõi kaasa diagrammid ja graafikud, et näidata, kuidas NATO on Trumpi survel tugevnenud. Trump ütles otse, et sõidab Ankarasse suuresti «austusest Erdoğani vastu», ilma Türgita oleks ta kohtumise tõenäoliselt vahele jätnud.

Recep Tayyip Erdoğan ise kuulutas: «Meie regiooni ja maailma viimased sündmused on Ankara tippkohtumise tähtsust veelgi suurendanud. Tänane maailm ei ole selle vana maailma jätk, mille jaoks NATO asutati. Loodud on uus maailm ja NATO positsioon selles on hoopis teistsugune.»

USA välisminister Marco Rubio nimetas kohtumist võimaliku «NATO ajaloo kõige tähtsamaks»: «On asju, mida me peame selgitama ja parandama.»

Ukraina rahastamine ja kokkulepped

Kohtumise eel Reuters'i kätte sattunud deklaratsiooni eelnõu järgi kavatsetakse anda Ukrainale 70 miljardit eurot sõjalist abi 2026. aastaks ning siduda end «vähemalt samaväärse tasemega» 2027. aastal. Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi sõnul peab tippkohtumine võtma endale uued rahalised kohustused Kyivi toetamiseks.

Vaidlused on käimas. Frankfurter Allgemeine Zeitungi teatel vastutas Itaalia järgmise aasta kohustusi. Slovakkia peaminister Robert Fico teatas enne kohtumist, et tema valitsus ei toeta Ukrainale täiendavat rahalist abi üldse. USA esindaja blokeeris koostöödokumendist Ukraina ja Euroopa julgeoleku «lahutamatu seose» sõnastuse.

Deklaratsioonis kavatsetakse Venemaad kirjeldada kui «pikaajalist ohtu Euro-Atlandi julgeolekule», mõnevõrra leebem sõnastus kui Bideni ajal Washingtonis kasutatu, mil Venemaa oli «kõige märkimisväärsem ja vahetu oht» liitlaste julgeolekule.

Zelenskyil parem tuju kui mullu

Ukraina president Volodõmõr Zelensõi saabub Ankarasse tõenäoliselt paremas tujus kui mullu Haagis. G7 kohtumisel Prantsusmaal lubasid osalejad, sh USA, «vankumatut toetust» Ukrainale, ühiseid õhutõrjetarneid ja tugevamat survet Venemaa majandusele. Trump ja Zelensõi kohtuvad Ankaras ka kahepoolselt.

Venemaa reageeris G7 kohtumisele vaenulikult. Kremli abisekretäri Juri Ušakovi sõnul teevad eurooplased kõik, et «Ankara kokkulepped» Putini ja Trumpi vahel unustataks. 4. juulil helistas Vladimir Putin Trumpile, Ušakovi kinnitusel puudutas vestlus otseselt NATO tippkohtumist ja Ukraina lahendust.

Türgi eriline roll

Tippkohtumise peremees on alliansi sees alati erijoonega riik. Türgi astus NATO-sse 1952. aastal ja omab liikmetest suuruselt teist armeed. Samas ostis Ankara 2019. aastal Venemaalt S-400 raketisüsteeme, mille tõttu tõrjuti ta F-35 programmist välja.

Bloombergi hinnangul loodab Türgi kohtumist kasutada selleks, et näidata oma kasvanud kaitsetööstuslikku kaalu. Alates 2020. aastast on välismüük kahekordistunud, ületades 10 miljardit dollarit aastas, pooled tarnetest läksid NATO liitlastele. Trump vihjab, et USA toob Ankarasse midagi, mis teeb Erdoğani «väga õnnelikuks»; tõenäoliselt puudutab see F-35 küsimust.

Ankaras kehtivad tippkohtumise ajaks erakorralised julgeolekumeetmed: meeleavaldused, streigid, kontserdid ja isegi lõpuaktused on keelatud. Üle 200 inimese on eelnevalt kinni peetud kahtluste tõttu seoses ekstremistlike gruppidega. Türgi endine suursaadik USA-s Namik Tan, praegu opositsioonisaadik, märkis kirjutises, et «kodanikuaktivistide massiline kinnipidamine võimalike protestide ennetamiseks on NATO ajaloos enneolematu».

USA suursaadik NATO juures Matthew Whittaker lubas ajakirjanikele, et deklaratsiooni sisu «üllatab» neid, see avaldatakse alles 8. juulil, kohtumise viimasel päeval.