NATO tippkohtumine Ankaras: Euroopa seisab kaitsetööstuse kitsaskoha ees

Euroopa riigid on märkimisväärselt suurendanud kaitsekulutusi, kuid tegelikuks heidutuseks on vaja muuta tööstuslikku võimekust ja kiirendada relvade tootmist. Tellimusraamatud on täis ja Euroopa kaitsevaldkond vajab kiiremas korras konsolideerimist ja regulatsioonide leevendamist.

Euroopa riigid on pärast hiljutist NATO tippkohtumist Ankaras kinnitanud oma pühendumust kaitsekulutuste kasvule, kuid suurenenud rahaline panus on alles esimene samm pikas protsessis. Aastaks 2030 prognoositakse Euroopa NATO liikmesriikide aastasteks kaitsekulutusteks üle 800 miljardi euro, mis on 300 miljardit eurot enam kui 2025. aastal. Vaatamata sellele rahalisele kasvule, seisab Euroopa kaitsetööstus silmitsi kriitilise probleemiga: tellimuste täitmise kiirus ei vasta julgeolekuvajadustele.

Tootmisvõimekuse piirid ja killustatus

Praeguse seisuga on Euroopa suurimate kaitsetööstuse ettevõtete tellimusraamatud täis vähemalt viieks aastaks, mõnel juhul isegi üheksaks aastaks. See tähendab, et rahalised vahendid jõuavad tööstusse, kuid lõpptoode, mida saab reaalselt lahinguväljal kasutada, ei valmi piisavalt kiiresti. Olukorda raskendab Euroopa kaitsevaldkonna ajalooline killustatus. Euroopas on käibel kuus korda rohkem erinevaid relvaplatvorme kui Ameerika Ühendriikides, kuna riigid on eelistanud dubleerida võimekusi koostöö asemel. Selline mudel viib killustatud tootmiseni, mis ei võimalda saavutada vajalikku mastaabiefekti.

Vajalikud muutused ja koostöö

Euroopa peab liikuma mitmel rindel korraga. Esmalt on vaja kiirendada hangete protsessi, et tehnoloogilised uuendused, näiteks droonisüsteemid, jõuaksid kasutusse kiirete tsüklitena. Teisalt on võtmetähtsusega tööstuse konsolideerimine. Hiljutised suurettevõtete liitumised, nagu Airbusi, Leonardo ja Thalesi kosmosesektori ühisettevõtte loomine, näitavad suunda, kuid tempo peab kasvama. McKinsey hinnangul võiks tarneahelate konsolideerimine vabastada kuni üheksa miljardit eurot aastas, mis ületab märkimisväärselt paljude NATO liikmesriikide praeguseid varustuselarveid.

Lisaks tööstuslikule poolele vajab Euroopa regulatiivset sekkumist. See hõlmab kvalifitseeritud tööjõu ümberõpet, uute tootmisobjektide lubade kiiret menetlemist ja ekspordikontrolli ühtlustamist liitlaste vahel. Ehkki rahastus on heidutuse vundament, on julgeoleku tagamiseks vajalik kogu kaitseökosüsteemi, valitsuste, tööstuse ja investorite, ühine ja koordineeritud tegutsemine. Pikaajaline julgeolek sõltub sellest, kui kiiresti suudab Euroopa tööstus muuta rahalised lubadused reaalseks riigikaitseliseks võimekuseks.