NATO peasekretär Rutte kuulutas Ankara tippkohtumisel välja relvastumisrevolutsiooni

NATO peasekretär Mark Rutte nõudis 7. juulil Ankaras kaitsetööstuse foorumil lääne sõjatööstuse üleviimist täisvõimsusel töötavasse režiimi, nimetades seda «Atlandi-ülese kaitsetööstusrevolutsioonina». Rutte tunnistas avalikult, et allianss on sisenenud täiemahulisse relvavõidujooksu, peamiselt Venemaa, aga ka Hiina ja Põhja-Korea ohu tõttu. Euroopa liitlased ja Kanada suurendasid pärast Haagi tippkohtumist kaitsekulutusi ligi 20 protsenti, lisades 139 miljardit dollarit.

NATO peasekretär Mark Rutte astus 7. juulil Ankaras kaitsetööstuse foorumil kaitsetootjate ette sõnadega, mida NATO juhid on seni vältinud: allianss on relvavõidujooksus ja peab selle võitma.

«Masinate mürin peab muutuma möirgamiseks. See kõlab dramaatiliselt, aga see on teostatav,» ütles Rutte, pöördudes otse kaitseettevõtete esindajate poole.

Venemaa, Hiina, Põhja-Korea

Peamise ohuna nimetas Rutte Venemaad, mis suunab sõjale ligi poole riigieelarvet ning on kogu tööstuse sõjatarbimisele allutanud. Kõrvuti sellega tõi ta välja Hiina läbipaistmatu tuumaarsenali kasvu ja Põhja-Korea tuumaprogrammi laienemise, Pyongyang varustab samal ajal Moskvat laskemoonaga. Iraani tuuma- ja raketiprogrammi nimetas peasekretär USA hiljutiste löökide tõttu tõsiselt kahjustatuks, kuid lisas, et valvsust ei tohi kaotada.

«Need riigid teevad üha tihedamat koostööd ja see peaks meid kõiki muretsema panema. Kinnitan teile, nad ei soovi meile head,» rõhutas Rutte.

Miljardid ja laskemoon

Pärast möödunud aasta Haagi tippkohtumist, kus liitlased kohustusid kulutama kaitsele 5% SKTst, on Euroopa NATO-liikmete ja Kanada kaitsekulutused kasvanud ligi 20 protsenti, 139 miljardit dollarit lisaks. Kaitsetööstusbaasi laiendamisse on aastaga suunatud eraldi veel 37 miljardit dollarit: uued tehased, tootmisliinid ja võimsused. Lisandunud tootmispinda jaguks Rutte sõnul üle 2000 jalgpalliväljaku jaoks.

Järgmiseks aastaks peaks allianss suutma toota umbes 4 miljonit suurtükimürsku aastas, peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem.

Foorumi esimesel päeval sõlmiti tema sõnul uusi lepinguid kümnetele miljarditele dollaritele: õhutõrjesüsteemid, ründerelvad, satelliitside, laskemoon, droonid ja droonitõrjevahendid.

Nõudmised valitsustele ja tööstusele

Valitsustelt nõudis Rutte pikaajalisi tellimusi ning hankeprotsesside ja piiriülese regulatsiooni lihtsustamist. Tööstuselt ootas ta vastutasuks suuremat valmisolekut riske võtta. Tippkohtumise raames lubas Rutte esmakordselt avalikult avaldada allianssi konsolideeritud «nõudlussignaali», loetelu relvavajadustest, millele tootjad saavad oma investeeringuid planeerides toetuda.