NATO kindralleitnant John Mead: Balti riigid on praegu usaldusväärselt kaitstud

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant John Mead hindab Balti riikide julgeolekutaset piisavaks, viidates uuele Euro-Atlandi piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakule. Allianss keskendub edaspidi vägede suurendamise asemel logistilise võimekuse testimisele ja sagedastele õppustele.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant John Mead kinnitas, et Balti riikide julgeolek on pärast uue Euro-Atlandi piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakule (DDA) üleminekut märkimisväärselt tugevnenud. Allianss on loonud selged tegevuskavad, mis seovad NATO regionaalsed plaanid liikmesriikide riikliku tasandi planeerimisega.

Integreeritud planeerimine ja operatsioonid

Kindralleitnant Meadi sõnul on strateegiline koostöö Balti riikide vahel muutunud senisest palju sügavamaks. See integratsioon võimaldab alliansil kaitsta iga meetrit oma territooriumist, kasutades ühist seiret ja kooskõlastatud kaitsemeetmeid. Operatsioon Baltic Sentry, mis käivitati reaktsioonina regionaalsetele ohtudele, on Meadi kinnitusel andnud käegakatsutavaid tulemusi, näiteks pole pärast selle algust tuvastatud meretaristu, sealhulgas merekaablite, kahjustamise juhtumeid.

Sama põhimõtet rakendatakse õhukaitses operatsiooni Eastern Sentry raames. Alliansi relvajõududes toimub praegu pidev kohanemisprotsess, kus fookuses on tehnoloogiline areng ja mehitamata õhusõidukite mõju sõjalistele operatsioonidele. NATO süsteemid ja andurid on suunatud just nende uute ohtude neutraliseerimisele, integreerides Läti ja teiste Balti riikide tugevaid külgi info- ja sidesüsteemide vallas.

Logistika ja õppuste tähtsus

Küsimusele täiendavate välisvägede paigutamise vajadusest vastas Mead eitavalt. Tema hinnangul on praegune vägede suurus piisav, kuid alliansi prioriteet on regulaarsed õppused, mis panevad proovile logistilise võimekuse ja toetusvõrgustikud. Alliansi eesmärk on õppustel testida NATO vägede kiiret kohaletoomist, mis peab andma usutava signaali alliansi võimekusest olukorrale reageerida.

Mead tõi esile Saksamaa ja Hollandi algatatud koostöö, kus need riigid võtsid juhtrolli NATO valvsusmeetmetes Eestis ja Lätis. Ehkki mõnede kaitseplaanide täieliku valmisoleku saavutamiseks kulub veel paar aastat, on senine areng ja riikidevaheline koordineeritus taganud kaitseplaani eduka käivitamise.