NASA eksperimentaallennuk X-59 ületas edukalt helibarjääri

NASA uus katselennuk X-59 on edukalt ületanud helibarjääri, tekitades oluliselt vähem müra kui tavalised ülehelikiirusel lendavad lennukid. Teadlased loodavad tõestada, et ülehelilendu saab teha ilma hirmutava kõmmuna. Ees seisavad katsed, mis selgitavad, mida maapinnal olijad täpselt kuulevad.

NASA eksperimentaallennuk X-59 on teinud olulise sammu helibarjääri ületamisel, saavutades ülehelikiirust märksa väiksema müraga kui seni tavapäraseks peetud. Lennuk testiti Ameerika Ühendriikides ning see tähistab olulist verstapost vaikse ülehelilennu arendamisel.

Uus lähenemine helibarjääri ületamiseks

Senini on helibarjääri ületamine tähendanud valju pauku, nn soonilise purunemise heli, mis meenutab äikselööki otse pea kohal. Just see müra on olnud üks peamisi takistusi ülehelikiirusel reisilendude taastamisel pärast Concordi pensionile saatmist. X-59 on disainitud nii, et selle tekitatav lööklaine hajuks teisiti, jõudes maapinnale oluliselt nõrgema ja vähem häiriva helina.

Lennuki piklik ja kitsas kere on hoolikalt kujundatud aerodünaamikat silmas pidades: see peaks vähendama lööklainete kokkusulamist, mis on klassikalise soonilise paugu peamine põhjus. NASA insenerid usuvad, et maapinnal tunnetavad inimesed hoopis madalat koputust, mitte valjut pauksu.

Katsed maapinnal veel ees

Kuigi X-59 on helibarjääri juba ületanud, on kõige olulisem osa programmi jaoks veel tulemas: reaalse elanikkonnaga asustatud piirkondade kohal lendamine, et mõõta inimeste reaktsioone mürale. NASA plaanib korraldada neid katseid Ameerika Ühendriikide erinevate linnade kohal ning kogutud andmed edastatakse regulaatorasutustele, eelkõige FAA-le ja rahvusvahelistele lennundusorganisatsioonidele.

Kui katsed osutuvad edukaks, võib see avada tee ülehelikiirusel reisilennunduse taastumisele, mis on olnud keelatud enamikus riikides maapinnani jõudva müra tõttu. Viimane kord lendasid reisilennukid ülehelikiirusel regulaarselt Concordiga, mis lõpetas lendamise 2003. aastal.