Narva volikogu uue juhtkonna taust tekitab vastakaid tundeid

Pärast neli kuud kestnud poliitilist taktikamängu on Narva linnas võimule tulnud uus koalitsioon. Koosseisu valikud, sealhulgas kriminaalse minevikuga poliitikute määramine võtmepositsioonidele, on pälvinud laialdast avalikku tähelepanu.

Narva linnavolikogus on lõppenud kuid kestnud võimukõnelused ja manöövrid, mille tulemusena on kontrolli haaranud uus koalitsioon. Mihhail Stalnuhhin, kes oli volikogu eelmine esimees, suutis juriidiliste meetoditega võimupööret tervelt neli kuud takistada, kuid nüüd on võim vahetunud.

Uus võimuliit, mille moodustavad Keskerakond ja Plaan B fraktsioon, toetub volikogus õrnale 16-liikmelisele enamusele. Sellise tulemuse saavutamiseks meelitati oma leeri kaks saadikut opositsioonist. Ühe ülejooksiku, Oleg Jesseljunase, suhtes on algatatud menetlus seoses väidetava häälte ostmisega, mis on tekitanud linna juhtimiskultuuri osas täiendavaid küsimusi.

Diskussioone on tekitanud ka volikogu uue esimehe Urbo Vaarmanni määramine. Üksteist aastat tagasi mõistis kohus ta süüdi soodustuskelmuses ning pistise andmises. Hoolimata varasemast kohtuotsusest pidasid koalitsiooni liikmed teda sobivaks kandidaadiks esindama Eesti suuruselt kolmanda linna esinduskogu.

Kuigi uus võim on nüüd paigas, puudub avalikkusel siiani selge ülevaade nende tegevusplaanist Narva arendamiseks. Seni on keskendutud peamiselt võimu kindlustamisele volikogus, jättes linnale olulised sisulised eesmärgid tagaplaanile.