Narva volikogu püüab taas istungeid vaid eesti keeles läbi viia

Narva linnavolikogu on asunud testima istungite läbiviimist eranditult riigikeeles, kuid praktiline rakendamine tekitab jätkuvalt küsimusi. Saadikutel on keeruline tagada arutelude ja info jõudmist suuresti venekeelse valijaskonnani.

Narva linnavolikogu viimasel istungil toimus arutelu peamiselt eesti keeles. See samm on osa korduvatest püüdlustest muuta volikogu töökeel täielikult eestikeelseks, kuid praktikas on muudatus toonud kaasa nii keelelisi kui ka organisatsioonilisi raskusi, millega tuleb jätkuvalt tegeleda.

Keelebarjäärid saalis

Istungil jälgiti olukorda, kus osad saadikud väljendasid end vabalt, teised aga lugesid ettevalmistatud tekste paberilt. Mihhail Stalnuhhin (Narva 2.0) palus kolleegidel hoiduda opositsiooni survestamisest küsimustega, mida nad keelebarjääri tõttu ei mõistnud. Olukord näitas, et sujuv üleminek tekitab endiselt pingelisi hetki saalisviibijate vahel.

Eestikeelsele asjaajamisele üleminekut on linnas proovitud varemgi. Katri Raik (fraktsioon Respekt) meenutas 2022. aasta ebaõnnestunud katset, mil kasutati sünkroontõlget. See tekitas olukordi, kus saadikud vaidlesid tõlke täpsuse üle, mistõttu süsteemist loobuti ja naasti kakskeelsuse juurde. Raik kirjeldas olukorda järgmiselt: «Tegelikult on vahepeal olnud 2022. aastal isegi niimoodi, et kohapeal oli tõlk, kes sünkroontõlkes kohapeal tõlkis ja volikogu liikmed hüüdsid vahele: "Ei, see ei ole nii!"»

Väljakutsed valijatega

Volikogu esimees Urbo Vaarmann (Plaan B Narva) tunnistas, et ka temal tuleb ette keelelisi eksimusi, eriti kui on vaja kiiresti suhelda. Ta märkis, et saadikud pingutavad, kuid harjumused on visad kaduma. Vaarmann selgitas: «Sellepärast et niipea, kui sa hakkad mõtlema... Noh, minul ei ole see probleem, aga sa oled harjunud mingite inimestega kuidagi suhtlema ja mul tuli üks väike apsakas sisse.»

Vladimir Aret (Keskerakond) rõhutas, et peamine mure ei seisne mitte saadikute võimes riigikeelt kasutada, vaid linnaelanike teavitamises. Kuna enamik Narva elanikest eesti keelt ei valda, vajab volikogu toimiv lahendus arutelude tõlkimiseks väiksemate kuludega. Raigi hinnangul on 31-liikmelises volikogus vaid kaks saadikut, kelle emakeel on eesti keel, samas kui kuus kuni seitse liiget vajavad riigikeelest aru saamiseks kõrvalist abi.