Narva vajab riigi suuremat panust vene propagandakontsertide vastu

Postimehe korrespondent Diana Harlamova analüüsib Narvas toimunud vene propagandakontserdil reageerimise vajadust. Ta küsib, kuidas peab Eesti riik lahendama situatsiooni, kus Narva promenaadi täidavad rahvamassid sarnastel sündmustel.

Narvas toimunud vene propagandakontsert Jaanilinnas tekitas kohalike elanike seas erinevaid reaktsioone - osale tundus see psühholoogilise vägivallana, teistele aga tavalisena sündmusena. Diana Harlamova märgib, et sündmus tõstatab olulisi küsimusi Eesti riigi rolli kohta Narva integratsiooni ja sotsiaalne sidususe kaitsel.

Korrespondent rõhutab, et peamine väljakutse ei ole mitte ühekordne sündmus 9. mail, vaid pikaajalisem strateegia, kuidas hoida ära massilise rahvakoosoleku teket Narva promenaadil sellisel puhul. See nõuab Eesti riigi aktiivsemaid jõupingutusi ja suuremat paanutust Narva ühiskonna tugevdamisele.

Harlamova väljendab muret, et senised meetmed ei ole piisavad. Ida-Virumaa piirkond, kus on suur vene keelt kõneleva elanikkonna osakaal, vajab enam tähelepanu ja ressursse, et hoida ühiskondlikku stabiilsust ja vältida välispoliitiliste pingetega seotud konflikte.

Kirjutis kutsub üles Eesti riiki tõstma panuseid Narva ja Ida-Virumaa arengusse, et luua piirkonda tugevamad sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed, mis aitaksid vähendada välispoliitiliste sündmuste negatiivset mõju ja tugevdaksid Eesti ühiskonna koheesiooni.