Narva ühe hääle enamus: linnaleht, vanad arved ja narkokahtlus riigikogu valimiste eel

Oktoobris on Narva poliitikas kuhjunud kolm omavahel seotud lugu: linn taaskäivitab maksumaksja rahaga linnalehe, volikogu vaidleb endiste juhtide tagasiulatuvate tasude üle ning ühe volikogu liikme narkokahtlus ähvardab rikkuda koalitsiooni õrna enamuse. Keskerakondlikku võimuliitu hoiab koos 16 häält 31-st. Selle taustal valmistuvad Narva poliitikud riigikogu valimisteks, nii et iga linnaotsust loetakse ka kampaaniana.

Narvas on kahe nädalaga kokku sattunud mitu lugu, mis üksikult paistavad kohaliku käraga, aga koos näitavad, kuidas linnapoliitika ja eelseisvad riigikogu valimised on läbi põimunud. 16. oktoobril selgus, et linnavõim taaskäivitab tasuta linnalehe ja eraldab sellele aasta lõpuni 30 000 eurot. 17. oktoobril muutis volikogu hüvitiste maksmise korda nii, et endine esimees Mihhail Stalnuhhin ja aseesimees Jana Kondrašova saavad kätte varem maksmata jäänud töötasud. 22. ja 23. oktoobril tuli avalikuks, et volikogu liige ja Narva Sadama juht Oleg Jesseljunas on kahtlustatav narkootikumidega seotud süüteos. Tema nime kirjutati ajakirjanduses ka Eselyunasena.

Need pole kolm eraldi uudist. Need on kolm tahku samast küsimusest: kui kindlalt Narva keskerakondlik koalitsioon valitseb ja mida ta selle nimel teeb.

Enamus, mis mahub ühe hääle sisse

Aritmeetika on lihtne. 31-liikmelises volikogus toetab koalitsiooni 16 saadikut ehk üks hääl üle poole. Linnapea Jaan Toots on väiteid ebastabiilsusest tagasi lükanud ja toonud paralleele Tallinna varasema poliitilise kogemusega. Linnavalitsus jätkab tema sõnul stabiilselt.

Selline enamus muudab iga üksiku saadiku kaalu tavatult suureks. Kui üks hääl kaob, kukub enamus kokku. Seepärast ei saa Jesseljunase juhtumit lugeda ainult kriminaalasjana. Katri Raik peab võimalikku volikogu liikme asendamist poliitiliselt oluliseks, sest see võib muuta jõujooni ja viia uue koalitsioonini. Kas ja kuidas see juhtuks, sõltub sellest, kes asendaja oleks ja kuhu ta oma hääle annaks. Eeluurimise käik ei ole siin üksi määrav, määrav on volikogu uus koosseis.

Narva võimuliidu nõrkus ei tulene seega ainult vaidlustest, vaid ka sellest, et puhvrit pole. Nii saab ühe saadiku isiklik probleem kogu linna juhtimist mõjutada.

Linnaleht: 30 000 eurot ja küsimus, kelle hääl see on

Linnalehe taastamine on konkreetseim koht, kus poliitika puutub kokku linnaeelarvega. Summa on 30 000 eurot aasta lõpuni, st mõne kuuga. See pole linnaeelarve mõõtmes suur, kuid tähendus on muus.

Opositsioon nimetab ettevõtmist katseks teha riigikogu valimiste eel avaliku rahaga propagandat. Kriitikud tõstatavad ka väljaande sõltumatuse: ajaleht, mille kulud katab linn ja mille käivitavad koalitsioonipartnerid, ei ole sõltumatu meedium, vaid linnavõimu kanal. Linnavõimu argumente ega lehe plaanitud sisu ei ole meie kajastuses täpsemalt lahti kirjutatud. Küll on selge, et ajastus teeb vaidluse teravaks.

Narvalaste jaoks on siin kaks praktilist küsimust. Esiteks, kas linn annab tasuta lehe kaudu kasulikku teavet (teenused, otsused, kuulutused) või ainult poliitilist sõnumit. Teiseks, mille arvelt raha eraldatakse. Mõlemale vastab alles lehe esimene number ja linnaeelarve muudatus.

Tagantjärele makstud tasud ja vana vaen

Teine tüli sai alguse otsusest muuta volikogu hüvitiste maksmise korda. Muudatus võimaldab Stalnuhhinil ja Kondrašoval saada kätte varem maksmata jäänud töötasud. Koalitsioon tahtis sellega pingeid leevendada. Tulemus oli vastupidine: Stalnuhhin nimetas summat ebapiisavaks ja süüdistas linnavõimu varguses. Lugu on kirjeldatud kui uut tüli tema ja Vaarmanni vahel.

Siin on kolm põhjust, miks see ei ole pelgalt personaalne vaen.

1. Kompromiss ei sulgenud vaidlust. Koalitsioon tegi järeleandmise, kuid vastaspool kasutas seda uue süüdistuse alusena. See näitab, et konflikt ei käi ainult rahast.
2. Narratiiv on kaks eri lugu. Ühe järgi on tegu õigluse taastamisega, teise järgi kättemaksu ja poliitilise puhastusega. Just nii on viimaseid sündmusi kirjeldatud ka Narva võimukoridorides: kui halastamatut võitlust, kus süüdistatakse kättemaksus.
3. Eelmise koosseisu juhid on endiselt mängus. Stalnuhhin on kandideerimisotsust veel kaalumas ning kõik tema avalikud sõnavõtud mõjutavad seda, kuidas Narva valijatele riigikogu valimiste eel esitletakse.

Riigikogu valimised loevad linnaotsuseid kampaaniana

Riigikogu valimiste lähenedes on Narva poliitikud hakanud oma plaane avaldama. Aleksei Jevgrafov on kinnitanud kandideerimist Keskerakonna nimekirjas. Linnapea Toots ja Stalnuhhin peavad veel nõu.

Neid otsuseid ei saa linnapoliitikast lahutada. Kui linnapea läheb riigikogu nimekirja, mõjutab see linna juhtimist ja koalitsiooni sisemist tasakaalu. Kui Stalnuhhin kandideerib, saab linnavõimu ründamisest kampaania telg. Seepärast loetakse ka linnalehte ja tasuvaidlust läbi valimisprisma: opositsioon näeb esimeses propagandat, teine võib toimida valimiskampaania materjalina.

Praktiliselt võtab see ressursse linnavalitsemiselt. Poliitiline energia läheb esimeste ridade vaidlustele, mitte linna igapäevaelule, mida valija kõige otsesemalt tunneb. Kui lisada kitsas enamus, kus iga hääl on kriitiline, jääb vähe ruumi pikemaajalisteks otsusteks.

Positsioonid lühidalt

Mis on lahtine ja mida jälgida

Mitu küsimust on veel vastuseta.

• Jesseljunase juhtum. Meie kajastustes on kirjeldatud nii sõiduki juhtimist narkojoobes kui narkootikumide tarvitamise kahtlustust. Kahtlustuse täpne sisu, menetluse staadium ja see, kas ta jätkab volikogus, ei ole selged. Samuti pole selge, kumma poole hääl tema asemel volikokku jõuaks, kui asendamiseni jõutakse. See otsustab, kas koalitsioon püsib või tuleb uus.
• Linnalehe sisu ja rahastus. Kas 30 000 eurot jääb ühekordseks eraldiseks või saab lehest püsiv kuluartikkel ning kes seda toimetab. Kriitikute hirmu saab kummutada ainult selge toimetuspoliitika.
• Kandideerimisotsused. Toots ja Stalnuhhin pole veel otsustanud. Kui kumbki kandideerib, muutub Narva linnapoliitika kampaaniafooniks veelgi selgemalt.
• Tasuvaidluse jätk. Pärast volikogu otsust on Stalnuhhin avalikult teatanud, et summa ei rahulda. Kas vaidlus jõuab uute otsusteni või lõpeb retoorikaga, pole teada.

Narvas on kõige habras koht just see, mida sõnades kõige rohkem rõhutatakse: stabiilsus. Üks hääl enamust ei tee kindlaks, kuid kui lisada valimiseelne õhkkond, kus iga otsust loetakse kampaaniaharjutusena, tuleb linnavõimul tõestada, et ta suudab midagi teha ka siis, kui keegi ei ole veel nõus teda uskuma.