Narva pensionär kaotas telefonipetturitele üle 4000 euro

Narvas elav eakas naine andis petturitele üle oma säästud pärast seda, kui kurjategijad veensid teda mitmetunnise telefonikõne jooksul väljamõeldud kriminaaluurimises osalemises. Politsei uurib juhtumit ja tuletab meelde, et ametiasutused ei küsi kunagi raha sularahas.

Narvas langes eakas naine keeruka telefonipettuse ohvriks, kaotades 24. juulil toimunud pettuse tagajärjel üle 4000 euro. Kurjategijad kasutasid pikka ja psühholoogiliselt kurnavat skeemi, teeseldes erinevate ametiasutuste esindajaid, et sundida ohvrit oma säästudest loobuma.

Hoolikalt lavastatud manipulatsioon

Pettus algas kõnedega, kus kelmid esinesid prokuröri, pangatöötaja ja politseinikuna. Ohvrit hirmutati väidetava kriminaaluurimise ja läbiotsimisega, väites, et tema isikuandmed on sattunud kurjategijate kätte ning ta võib ise kriminaalvastutusele sattuda, kui ta juhiseid ei täida.

Petturid hoidsid naist mitu tundi telefoniliinil, keelates tal kellegagi rääkida, väites, et see muudaks ta kaasosaliseks. Kui naine viimaks veeneti, et tema raha tuleb "deklaratsiooniks" kokku koguda ja kullerile üle anda, ilmus tema kodukohas välja naine, kes esitles end kullerina. Ohver andis talle üle kõik oma säästud, mis ulatusid üle 4000 euro.

Politsei menetlus ja hoiatused

Kogu sündmuste käik avanes ohvri jaoks alles hiljem, kui ta kuulis raadiosaadet pettuste olemusest, mis ajendas teda lõpuks tütrega rääkima ja politseisse pöörduma. Ametlik avaldus esitati 30. juulil. Praegu tegelevad sugulased maja turvakaamerate salvestiste säilitamisega, et aidata uurimist.

Politsei rõhutab korduvalt, et ametiasutused ei nõua kunagi sularaha üleandmist kulleritele ega survesta inimesi telefoni teel rahalisi operatsioone sooritama. Igasugune nõue sularaha "deklaratsiooni" või "kaitse" eesmärgil kokku koguda on otsene märk kuritegelikust tegevusest. Kahtlaste kõnede korral tuleb koheselt toru hargile panna ja võtta ühendust ametiasutusega nende ametlikul telefoninumbril.