Narva noored kirjeldavad elu piirilinnas ja võitlust võimaluste eest

Narva noored rõhutavad vajadust suurema usalduse ja vastutuse järele kodulinnas, kus igapäevaelu mõjutavad nii piirilähedus kui ka majanduslikud väljakutsed. Hoolimata linna toetuse puudumisest arendavad noored ise kogukonnakeskusi, et luua ruumi oma ideede elluviimiseks.

Narva noored seisavad silmitsi väljakutsetega, mis ulatuvad kaugemale pelgalt geograafilisest asukohast Venemaa piiri vahetus läheduses. Ühes Eesti idapoolseimas linnas tegutsev noortekogukond RUUT 24/7 rõhutab, et kohalikud elanikud ootavad ühiskonnalt eelkõige suuremat usaldust ja tegutsemisvabadust.

RUUT 24/7 liige Kirill leiab, et Narva arengut pärsib süsteemne usaldamatus. Ta kirjeldab olukorda, kus noortel on rohkelt ideid, kuid puudub reaalne võimalus neid ellu viia ilma, et peaks vastanduma jäigale juhtimisstiilile. „Narvas on kõige rohkem puudu sellest, et noortele antaks päriselt vastutust ja neid nähtaks võrdsetena,“ märgib Kirill.

Piirilinna staatusega kaasneb Kirilli sõnul ka kohati ebamõistlik ootuskoorem. Ta usub, et ülejäänud Eesti tajub Narvat tihti vaid piiriprobleemide kaudu, unustades seal elavad inimesed. Piirilähedus toob kaasa praktilisi muutusi, turistide voog on hääbunud ja Ivangorodi ilutulestikud on öösiti kuulda, ent Kirill peab vajalikuks pigem kohalike paremat kaasamist selgitustöödesse, kui vaid piirangute kehtestamist.

Tööpuudus ja keeleõppe väljakutsed

Noorte igapäevaelu mõjutavad teravalt ka majanduslikud tegurid. Aktivistide küsitlused näitavad, et peamisteks murekohtadeks on nappivad töövõimalused ning vähene arv vaba aja veetmise kohti, kus ei peaks raha kulutama. Samal ajal jätkub üleminek eestikeelsele haridusele. Narva gümnaasiumi õpilane Nina nendib, et kuigi ta on aasta jooksul õpetajate jutust aru saama hakanud, on tegu pingelise protsessiga. Ta väljendab muret nende õpilaste pärast, kelle kodune keskkond on täielikult venekeelne, viidates võimalikele raskustele uue süsteemiga kohanemisel.

Sõltumatute algatuste roll on Narvas kasvanud. Noortekeskus Kultuurikatel tegutseb juba ligi kaks aastakümmet linna rahalise toetuseta, olles platvormiks saadetele ja üritustele. Samas hoones tegutsev Alexander on alates 2015. aastast arendanud QuestMe projekti. Tema juhitavad põgenemistoad ja mängulised ülesanded kaasavad kohalikke noori, luues ruumi, kus vanuseline piir pole takistuseks, üritustel on osalenud inimesi kuue kuni 85. eluaastani.