Narva linnapea [Katri Raik](/politicians/katri-raik) selgitas üleujutuste põhjuseid ja plaane

Narva linnapea [Katri Raik](/politicians/katri-raik) vastas opositsioonipoliitikute arupärimisele, mis puudutas Tallinna maantee ristmiku ja Kudruküla piirkonna korduvaid üleujutusi. Linnavalitsus on alustanud drenaažisüsteemide kaardistamist ja puhastustöid, kuid hoiatab, et kiireid lahendusi aastakümneid kestnud probleemidele pole.

Narva linnapea Katri Raik edastas põhjaliku vastuse Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi ja Narva linnavolikogu saadiku Irina Janovitši järelepärimisele. Opositsioonipoliitikud nõudsid selgitusi Tallinna maanteel asuva Lidli kaupluse juures paikneva ringristmiku ja Kudruküla aiandusühistute aladel toimuvate korduvate üleujutuste kohta.

Liiklussõlme tehnilised lahendused

Kriitikud on väitnud, et veeprobleemid ringristmikul said alguse pärast infrastruktuuri rekonstrueerimist, mis viidi läbi Raiki linnapeaametiajal. Linnapea selgitas, et TEN-T projekti raames valminud objektide lõplik vastuvõtmine toimus 25. oktoobril 2023. Dokumendid allkirjastasid ehitaja YIT Eesti AS, järelevalve teostaja Infragate Eesti AS ning linna arendus- ja majandusosakond.

Linnavalitsuse andmetel läbis projekt ehitusaegse ekspertiisi, mida teostas Lindvill OÜ. Ehitustööde käigus paigaldati täiendavad sajuveekaevud, rajati Keresi tänavale kogumismahuti ja paigaldati pumbad. Kasutusel on kuni 1154-millimeetrise läbimõõduga torustik. Linna vee-ettevõte Narva Vesi valmistab praegu ette linna sajuveesüsteemi digitaalset mudelit, mis peaks valmima oktoobris 2026 ja aitama kavandada järgmisi tehnilisi samme.

Kudruküla drenaažiprobleemid

Teise olulise teemana tõstatasid saadikud Kudruküla piirkonna, kus vee kogunemine on samuti olnud korduv murekoht. Linnavalitsus korraldas 2025. aasta üleujutuste järel kohtumisi aiandusühistute ja riigiasutustega. 2026. aasta linnaeelarves on ette nähtud 149 000 eurot drenaažisüsteemi auditeerimiseks ja peamiste kraavide puhastamiseks.

Maikuus sõlmitud lepingu alusel puhastati suve alguseks 2,8 kilomeetrit Olginos ja Berezka piirkonnas asuvaid kraave. Raik rõhutas, et aiandusühistute territooriumidel asuvate sisemiste kraavide korrashoid lasub jätkuvalt maaomanikel. Linnavalitsuse hinnangul on probleemide lahendamine keeruline, kuna need on kuhjunud aastakümneid ja hõlmavad lisaks kraavide puhastamisele ka kogu vee äravoolusüsteemi terviklikku taastamist. Täielikku kaitset äärmuslike ilmastikunähtuste eest ei ole võimalik garanteerida.