Narva linn keeldus haiglale 762 000 euro suuruse laenu andmisest

Narva haigla taotles linnalt üle 762 000 euro suurust laenu perearstikeskuse rajamiseks, kuid linnavalitsus jättis taotluse rahuldamata. Keeldumise põhjuseks toodi linna õiguslikud piirangud laenude väljastamisel.

Narva linnavalitsus teatas 2. septembril, et ei rahulda Narva haigla esitatud taotlust 762 209 euro suuruse tagastatava finantstoetuse saamiseks. Haigla soovis rahalisi vahendeid investeerida aadressil Haigla 1 asuva hoone renoveerimisse ja sinna planeeritava perearstikeskuse väljaehitamise.

Rahapuudus ja ehitushindade tõus

Narva haigla juhatuse liige Üllar Lanno selgitas pöördumises, et haigla viib läbi ulatuslikku renoveerimisprojekti, mis peaks kestma 2028. aastani. Projekti algne eelarve oli 17,6 miljonit eurot, kuid hanke käigus selgus, et tegelikud ehituskulud ulatuvad 26,5 miljoni euroni. Ehitushindade tõusu tõttu on haigla sunnitud projekti optimeerima, vähendades kogumaksumust 21,3 miljoni euroni.

Vaatamata kulude kokkuhoiule prognoosib haigla 2028. aastaks ligikaudu kahe miljoni euro suurust puudujääki, mida plaanitakse katta laenurahaga. Optimeerimise käigus jäeti renoveerimistöödest välja mitmete ruumide lõplik viimistlus, sealhulgas tulevase perearstikeskuse osas. Haigla nägi linnalt küsitud 762 000 eurot tagastatava laenuna, mida olnuks võimalik viie aasta jooksul keskuse tegevusest ja rendituludest tagasi maksta.

Linna õiguslikud takistused

Narva linnapea Jaan Toots põhjendas negatiivset otsust juriidiliste asjaoludega. Tootsi sõnul ei võimalda Narva linna põhikiri ega kehtiv seadusandlus linnal väljastada krediiti ega anda laenugarantiisid. Seetõttu puuduvad linnavalitsusel õiguslikud alused taotletud finantsabi eraldamiseks.

Haigla juhtkond rõhutas, et perearstikeskuse rajamine haigla linnakusse on strateegiliselt oluline samm esmatasandi meditsiiniteenuste kättesaadavuse parandamiseks Narvas. Praeguse seisuga jääb aga projekti osa, mis puudutab tervisekeskuse ruumide lõplikku valmimist, ootele.