Narva lähedal asuv Rootsikalmu talu on kasvanud hobusefarmist eksootiliste loomadega loomaaiaks

Narva lähistel tegutsev Rootsikalmu talu on algsest hobusefarmist arenenud mitmekesise loomakoguga kontaktloomaaiaks. Talu asutaja Julia Pirk on kogunud oma hoole alla nii koduloomi kui ka eksootilisi liike, sealhulgas Lätist toodud okassead.

Narva lähistel asuv Rootsikalmu talu on läbinud märkimisväärse muutuse, arenedes ühe hobuse pidamisega alustanud peretalust ametlikuks kontaktloomaaiaks. Talu rajaja Julia Pirk meenutab, et kõik sai alguse soovist olla oma lemmikloomale lähemal. Algselt tuli hobust hoida naaberlinnas, mis tähendas perekonna jaoks pidevat logistilist pingutust ja eraldatust.

Inspiratsiooni andis perele reis ratsatalusse, kus hobused olid pidevalt vaateväljas, nii söömise kui ka puhkamise ajal. Pärast sobiva elukoha leidmist hakkas loomade arvukus kasvama, kuni tekkis vajadus ametliku loomaaia staatuse järele.

Range kontroll ja eksootilised asukad

Ametliku loomaaia staatuse saavutamine Eestis on reguleeritud protsess, kus Keskkonnaameti esindaja kontrollib põhjalikult tingimusi. Pirk selgitab, et inspektor hindab nii aedikute suurust kui ka loomade heaolu tagamist ning alles nende nõuete täitmisel antakse tegevusluba.

Talu asukate seas on nii hüljatud lemmikloomi kui ka eksootilisemaid isendeid. Näiteks kährik Tisha sattus talusse seetõttu, et tegemist on Eestis invasiivse liigiga, kelle edasipidamine on seadusega piiratud, loomaaia staatuse tõttu oli aga võimalik ta ühe asutuse juurest teise hoole alla ümber paigutada.

Lisaks traditsioonilistele taluloomadele, nagu lehmad, kanad ja hobused, elavad Rootsikalmus ka emu-linnud ja alpaka nimega Klöpa. «Meie alpakat hüütakse Klöpaks ja kuna tegemist on kaamellastega, võivad nad sülitada, kui sa neile ei meeldi, siis nad sülitavad,» selgitab Pirk. Kõige eksootilisemad elanikud on Lätist toodud okassead Muffin ja Bulochka, kellega tehakse igapäevaselt tööd, et nad inimestega harjuksid.