Narva koolijuht: integratsioon on eelkõige emotsionaalse turvalisuse küsimus

Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar rõhutab, et edukas ühiskonda sulandumine sõltub eelkõige inimese turvatundest, mitte vaid keeleoskusest. Ta teeb ettepaneku kasutada laiemalt lihtsustatud eesti keelt, et muuta oluline info kättesaadavaks kõigile huvilistele.

Integratsioon ei ole pelgalt keeleline protsess, vaid sõltub suuresti sellest, kuidas inimene end ühiskonnas tunneb, leiab Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar. Tema sõnul on emotsionaalne turvalisus ja kuuluvustunne ühiskonda lõimumisel sama määrava tähtsusega kui grammatikareeglite valdamine.

Käosaar toob esile praktilise probleemi: Eestisse kolinud inimeste seas on palju neid, kelle keeleoskus ei ole veel piisavalt kõrgel tasemel, et jälgida uudiseid või mõista keerukamat riiklikku informatsiooni. See tekitab infovaakumi, mida oleks võimalik täita sihipärasema keelekasutusega.

«Inimesed, kes on Eestisse kolinud, tunnevad huvi ühiskonnaelu ja arengute vastu. Kui olulised ja aktuaalsed teemad on kirjutatud lihtsustatud keeles, on need mõistetavad ka neile, kes on eesti keele õppimise teekonna alguses,» selgitas Käosaar.

Kooli kontekstis tähendab see ka õpetajatele suuremat koormust. Käosaar märgib, et üheks kõige aeganõudvamaks ülesandeks haridustöötajate jaoks on just õpilaste tasemele vastavate materjalide otsimine ja kohandamine, mis nõuab märkimisväärset ajalist ressurssi. Lisaks haridusvaldkonnale on keeleoskus Käosaare sõnul vältimatu eeldus ka tööturul hakkamasaamiseks.