Narva ja Südalinna Teater sõlmisid koostööleppe kultuurielu elavdamiseks

Narva linn ja Tallinnas tegutsev Südalinna Teater allkirjastasid lepingu, mis aitab parandada teatriürituste nähtavust piirilinnas ilma linnapoolsete lisakuludeta. Koostöö raames plaanitakse tihendada infovahetust haridusasutustega ning toetada teatri iga-aastaseid külalisetendusi.

Narva linn ja varem Vene Teatri nime all tuntud Südalinna Teater allkirjastasid koostöölepingu, et elavdada piirilinnas toimuvat kultuuriprogrammi. Dokument allkirjastati linna "Sügispealinna 2026" raames, et edendada teatrikunsti ja pakkuda kohalikele elanikele laiemat ligipääsu lavastustele.

Infovahetuse parandamine

Narva linnapea Jaan Toots ja Südalinna Teatri juhatuse liige Anne-Liij Päiv rõhutasid, et tegemist on sisulise koostööga, mis ei too linnale kaasa rahalisi kohustusi. Teatri jaoks on peamine mure olnud vähene teadlikkus nende külalisetendustest Narvas. Päivi sõnul on teatri eesmärk täita kultuuriministeeriumi seatud kohustust, milleks on 25 visiiti Ida-Virumaale aastas, kuid sageli jõuab info etendustest elanikeni liiga hilja.

Edaspidi plaanitakse luua tihedam infovahetus linna kultuuri- ja haridusasutustega, et teatrikülastused muutuksid kättesaadavamaks. Teater soovib korraldada ümarlauaõhtuid koolijuhtidega, sarnaselt nende praktikale Tallinnas, ning arendada koostööd kohalike noortekollektiividega. Samuti tõdes Päiv, et suuremate lavastuste, nagu 6. novembril etenduva "Don Quijote", toomine Narva nõuab keerukat logistikat ja varajast kohalesaabumist.

Vaba Lava tulevik ja keelenõuded

Teatrikompleksi Vaba Lava tuleviku osas oli linnapea Toots märksa kriitilisem. Ta tõi välja, et keskuse rahastus on ebapiisav, ulatudes vaid 250 000 euroni, samal ajal kui teised Eesti teatrid saavad miljonitesse ulatuvaid toetusi. Linnapea hinnangul on Narva elanikkond valdavalt venekeelne, mistõttu on eestikeelsete teatritegevuste toomine linna tehniliselt ja sisuliselt väljakutse, kuid koostöö Südalinna Teatriga aitab repertuaari mitmekesistada.

Südalinna Teater on võtnud sihiks, et 2028. aastaks valdab 90 protsenti teatri töötajatest eesti keelt. Anne-Liij Päivi sõnul ei tähenda see sundtestimist C1-tasemele, vaid vajadust tagada teatri toimimine riigikeelses ruumis. Teater pakub töötajatele võimalusi keeleõppeks, tehes koostööd töötukassaga, et täita riiklikke ootusi ilma drastiliste sammudeta tööjõu vahetuses.