Narva ja Ida-Virumaa sissetulekud jäävad jätkuvalt Eesti keskmisest maha

2025. aasta tuludeklaratsioonide andmed näitavad, et Ida-Virumaa elanike sissetulekud kasvavad aeglasemalt kui inflatsioon ning jäävad oluliselt alla Eesti keskmisele tasemele.

Ida-Virumaa elanike 2025. aasta deklareeritud brutotulu kasvas aastaga 1,1%, ulatudes 1,023 miljardi euroni. Samas on see kasv jäänud märgatavalt alla riigi inflatsioonitempole, mis oli samal perioodil ligikaudu 4%. Statistika näitab, et piirkonna majanduslik mahajäämus ülejäänud Eestist on endiselt sügav.

Kui üle-eestiline keskmine brutotulu ühe deklaratsiooni kohta oli 1973 eurot kuus, siis Ida-Virumaal ulatus see 1522 euroni ja Narvas vaid 1283 euroni. Kuigi Ida-Virumaal elab üle 9% Eesti elanikkonnast, moodustab piirkonna elanike deklareeritud tulu vaid 5,8% kogu riigi tuludest. Kogu Eestis ulatusid deklareeritud tulud 17,76 miljardi euroni, näidates aastast kasvu vaid 0,3%.

Narva sissetulekute jaotus

Sissetulekute ebavõrdsus on eriti ilmekas Narvas, kus suur osa deklaratsioonide esitajatest deklareeris madalat aastatulu. Kogu Ida-Virumaa keskmine selles madalamas tulugrupis on 35%, samas kui Eesti keskmine on 26,7%.

Samuti on piirkonnas napilt kõrge sissetulekuga maksumaksjaid. Isikute osakaal, kelle aastatulu ületas 63 900 eurot, oli Narvas vaid 0,7% ja kogu Ida-Virumaal 1,25%. Võrdluseks: Eestis tervikuna küündib see näitaja 4%-ni ja Tallinnas koguni 5,6%-ni.

Tulude statistika kõrval on vähenenud ka esitatud deklaratsioonide arv. Ida-Virumaal esitati 2025. aasta eest 62 000 deklaratsiooni, aasta varem oli see arv 63 300. Narvas langes deklaratsioonide arv 24 700-lt 24 200-le. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse piirkonna rahvaarvu kahanemist. Keskmise brutotulu poolest ühe deklaratsiooni kohta platseerus Ida-Virumaa maakondade arvestuses 15. kohale, Narva aga 17. kohale.