Narkostatistika Eestis: sotsiaalmeedias levivad graafikud vajavad kriitilist vaadet

Sotsiaalmeedias ringlevad graafikud, mis paigutavad Eesti uimastite tarvitamises Euroopa tippu, tekitavad ekslikku muljet praegusest olukorrast. Tervise Arengu Instituudi andmetel on tegemist 2023. aasta uuringuga, mida tuleb rahvusvahelises kontekstis vaadata ettevaatlikult.

Sotsiaalmeedias levivad graafikud, mis väidavad, et Eesti on amfetamiini ja MDMA tarvitamises Euroopa esirinnas, on tekitanud avalikkuses palju küsimusi. Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo rõhutab, et numbreid ei tohi võtta praeguse ajahetke peegeldusena.

TAI andmed pärinevad 2023. aastal läbi viidud täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringust. Need graafikud ei kirjelda hetkeolukorda, vaid tuginevad küsitlusele, kus vastajad andsid hinnangu oma eelmise 12 kuu tarbimisharjumustele. Rahvusvaheliste võrdluste puhul tekib sageli segadus, kuna erinevad riigid kasutavad eri aastatel kogutud andmeid.

„See on rahvusvahelise statistika üks suur nõrkus,“ märkis Abel-Ollo. Tema hinnangul on andmete kõrvutamine sageli keeruline, sest riikide valimimetoodikad erinevad ning kokku pannakse eri aastakäikude tulemusi. Selline andmete kombineerimine muudab võrdluse ebatäpseks, mistõttu ei tohiks graafikutest teha järeldust, et Eesti uimastitarvitamine on tõusnud rekordkõrgele tasemele.

Uuringu tulemused näitavad, et 16-64-aastaste elanike seas on vähemalt korra elu jooksul uimasteid tarvitanud 31 protsenti vastanutest. Viimase aasta jooksul on uimasteid tarvitanud 7 protsenti ja viimase kuu jooksul 3 protsenti inimestest. Need näitajad on püsinud võrdlemisi stabiilsena võrreldes 2018. aastal läbi viidud uuringuga.

Samas ei tähenda statistiline stabiilsus, et probleemid oleksid kadunud. Erisugused ohud vajavad jätkuvalt tõsist tähelepanu, sealhulgas kokaiini laiem levik ja sünteetiliste opioidide turuletulek. Lisaks on murekohaks üha sagedasem segatarvitamine ja endiselt kõrged üledoosisurmade arvud.