Näpi liiklusõnnetuse menetluse taastamine on erakordne, nendib Norman Aas

Lääne-Virumaal Näpi alevikus mullu toimunud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse kriminaalmenetluse taastamine on endise peaprokuröri sõnul ebatavaline. Juhtumi ümber tekkinud avalik diskussioon tõstatab küsimusi õigusriigi põhimõtete ja internetis leviva omakohtu kohta.

Lääne-Virumaal Näpi alevikus mullu 23. oktoobril 69-aastase naise surmaga lõppenud liiklusõnnetuse kriminaalmenetluse taastamine on õigussüsteemis harukordne juhtum. Viru ringkonnaprokuratuur otsustas uurimise jätkamise ja vahetada menetlust juhtinud prokuröri pärast seda, kui algne otsus menetlus lõpetada tekitas avalikkuses ulatusliku pahameeletormi.

Endine peaprokurör Norman Aas hindab juhtunut ebatavaliseks, eriti kuna prokuratuuri juhtkond sekkus menetlusse enne, kui kannatanu jõudis otsust vaidlustada. Tema sõnul on prokuratuuri juhtkonna omal initsiatiivil tehtud korrektuurid pigem erandlikud, mis võib viidata ka lahkhelidele asutuse siseses hinnangus tõenditele.

Ühiskondlik surve ja õigusriigi põhimõtted

Avaliku arvamuse roll kriminaalmenetluses on õrn teema. Norman Aas rõhutas, et kuigi ühiskondlik tähelepanu aitab juhtida tähelepanu võimalikele valearvestustele, ei tohi prokurörid oma tööotsuseid langetada lähtuvalt rahva nõudmistest. „Unustage meedia ära, võtke seadus lahti. Tehke nii õige otsus seaduse järgi, kui te suudate,“ sõnas Aas.

Ta selgitas, et avalikkuseni jõuab kriminaalasjast vaid murdosa informatsioonist, mis on prokuröri käsutuses oleva toimiku sisu kõrval tühine. Prokurörid ise on aga inimesed, kes ei ole eksimatud. Just seetõttu on süsteemi sisse ehitatud võimalus otsuseid vaidlustada ja neid kõrgemal tasemel uuesti hinnata.

Internetiomakohtu ohtlikud tagajärjed

Näpi õnnetuse järel ühismeedias lahvatanud „süüdlaste otsimine“ ja nimede avalikustamine on Aasa hinnangul ohtlik nähtus. Ta tõi esile, et internetipõhised nõiajahid võivad viia süütute inimeste avaliku häbistamiseni ning halvimal juhul eskaleeruda füüsiliseks vägivallaks.

Aas lükkas tagasi väite, et liikluskuritegude puhul oleks seadusandlus liiga leebe. Tema sõnul on kohtupraktika antud valdkonnas mahukas ja paljud õiguslikud küsimused juba eelnevates vaidlustes läbi töötatud, mistõttu ei peitu probleemi juur mitte seaduste puudulikkuses.