Näitus "Lahtivõetud vaade" uurib Tallinnas tehnoloogia ja kunsti piire

Tallinnas Kai kunstikeskuses on avatud näitus "Lahtivõetud vaade", kus eesti kunstnik Paul Kuimet ja norralane Magnhild Øen Nordahl analüüsivad tehnoloogia mõju kaasaegsele loovusele. Väljapanek jääb avatuks 9. augustini.

Kai kunstikeskuses Tallinnas on 9. augustini avatud näitus "Lahtivõetud vaade", mis koondab eesti kunstniku Paul Kuimeti ja norra kunstniku Magnhild Øen Nordahli teosed. Kuraator Anthea Buys on näituse üles ehitanud dialoogina, mis uurib tehnoloogia, teaduse ja ühiskondlike struktuuride mõju igapäevasele tajule. Väljapanekus ei ole teosed lihtsalt visuaalsed objektid, vaid toimijad, mis suhestuvad nii üksteise kui ka vaatajaga.

Dialoog vormi ja tähenduse vahel

Kuimeti ja Nordahli stiilid pakuvad kontrastse vaate. Kuimet töötab peamiselt analoogfotograafia ja 16 mm filmiga. Tema 2020. aasta seeriad "Suite" ja "Technique" on isiklikud teosed, mis portreteerivad arhitekt Tiina Soansi projekteeritud hooneid. Need tööd mängivad pinna ja piktoraalse sügavuse vahekorraga. Nordahl seevastu läheneb tehnoloogiale läbi tööstuslike protsesside. Tema 2023. aastal valminud seeria "Alusplaadid" reprodutseerib CNC-pinkide kriimustatud detaile, muutes need visuaalselt üleelusuurusteks mikrokiipe meenutavateks objektideks.

Näituse ruumiline kujundus rõhutab kahe kunstniku erinevaid positsioone. Kuimeti teosed on jaotatud läbi saali, luues distantseerituma vaate, samas kui Nordahli tööd, sealhulgas 3D-skaneeringutel põhinev "Käepärast olevad esemed" (2022), on esitatud kontsentreeritumalt. See paigutus peegeldab kuraatori soovi illustreerida objektikeskse filosoofia põhiteese, kus inimene ja masin eksisteerivad koos võrdväärsete objektidena.

Tehnoloogia kui uurimisobjekt

Kunstnike suhtumine tehnoloogilistesse vahenditesse erineb märgatavalt. Kuimeti looming, sealhulgas 2020. aasta tööd nagu "Tellingute lühiajalugu", viitab tehnoloogia ja ühiskonna tsüklilisele mandumisele ning lõplikkusele. Ta käsitleb analoogtehnoloogiat kui nostalgilist ja samas kriitilist vahendit aja kulgemise jäädvustamiseks.

Nordahli lähenemine on konstruktiivsem. Näiteks tema teos "Salajane tugi" (2019) rekonstrueerib 3D-printimise mikrostruktuuri, küsides küsimusi originaali ja koopia suhete kohta ning uurides patenteeritud tehnoloogiate olemust. Näitusel esitatud teosed seavad küsimärgi alla harjumuspärase arusaama sellest, kas me kasutame tehnoloogiat või on see tehnoloogia, mis kujundab meie võimalusi.