Naissaare lähistel registreeriti esmakordselt looduslik maavärin

Esmaspäeva varahommikul, 3. augustil, toimus Naissaarest idas 0,5-magnituudine maavärin. Eesti Geoloogiateenistuse kinnitusel on tegemist piirkonna esimese loodusliku seismilise sündmusega, mille kolle asus kolme kilomeetri sügavusel.

Esmaspäeva varahommikul kell 05.21 fikseeriti seismograafidel maavärin, mille epitsenter paiknes Naissaarest vahetult ida suunas, koordinaatidel 59,565 põhjalaiust ja 24,563 idapikkust. Tõuke magnituudiks mõõdeti Richteri skaalal 0,5 ning selle kolle asus kolme kilomeetri sügavusel maapõues.

Eesti Geoloogiateenistuse seismoloog Heidi Soosalu selgitas, et tegemist on piirkonna esimese dokumenteeritud loodusliku maavärinaga. Seismoloogilised andmed eristuvad selgelt mereväe demineerimistöödest, mis Naissaare lähistel aeg-ajalt toimuvad ja mida Soome-Eesti seirevõrk samuti registreerib.

Geoloogiliselt on sündmus seotud Naissaare aluskorras leiduva rabakivigraniidiga. Heidi Soosalu märkis, et sarnaseid nõrku, paari kilomeetri sügavusel toimuvaid maavärinaid esineb Kagu-Soomes Viiburi rabakivimassiivi aladel, kus need on seismoloogidele juba varem teadaolevalt tuttav nähtus. Sarnast seismilist aktiivsust on täheldatud ka Ahvenamaal, kus kohalik rabakivigraniit samuti seismiliselt reageerib.

Sündmuse registreerimisel kasutati kolme seismojaama andmeid. Paldiskis asuv jaam oli epitsentrist 37 kilomeetri kaugusel, Hiiumaal Paladel asuv seireseade 118 kilomeetri kaugusel ning Pärnumaal Särghaual paiknev jaam 109 kilomeetri kaugusel. Spetsialistide hinnangul võimaldab tihe seirevõrk edaspidi sarnaseid nõrku sündmusi paremini tuvastada.